Projekti levitamine

Levitamine Eestis:

1. Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2022“, Projekti tutvustus. https://terveloomjatervisliktoit.ee/userfiles/tltt/tltt2022/Terve_loom_interactive_2.pdf
2. Eesti põllumajanduse aastanäitus (EPA), oktoober 2022, suuline ettekanne.
3. Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2023“, 02.03.2023, suuline ettekanne. „Söödalisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“ https://terveloomjatervisliktoit.ee/userfiles/tltt/tltt2023/Kogumik2023_final.pdf
4. Eesti põllumajanduse aastanäitus (EPA), 11.10.2023, suuline ettekanne. „Lisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“ https://epamess.ee/anuait/
5. Anu Ait OÜ ja Eesti Maaülikooli korraldatud konverents „Teadusarendustegevused teadlaste ja ettevõtjatega“, 25.10.2023, suuline ettekanne. „Uudne tervist toetav täiendsööt.“ https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/sundmused/kalender/2023-10-25/konverents-teadusarendustegevused-teadlaste-ja-ettevotjatega/
6. Infopäev Eesti konsulentidele, 2.11.2023, suuline ettekanne. „Lisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“
7. Konverents „Terve loom 2024“, 21.03.2024, posterettekanne, (https://vl.emu.ee/et/teadusinfo/oppepaevad/terve-loom-2024/)
8. Anu Ait OÜ ja Eesti Maaülikooli korraldatud konverents „Teadusinnovatsioon – see on meeskonnamäng eri tasanditel!“, 08.05.2024, suuline ettekanne. „Kaitstud glükoos: uudne toode lüpsilehmade ainevahetuse ja piimatoodangu toetamiseks“

Rahvusvaheline levitamine:

1. Rahvusvaheline konverents „International Symposium on Ruminant Physiology“. Toimub 26-29. augustil Chicagos, USA-s.

      Abstrakt 1: „Correlations of inulin area under the curve with acute phase proteins”

      Abstrakt 2: The effects of rumen-protected glucose supplementation in transition of high yielding holstein dairy cows 

Lõputööd:

1. Anette Matto, lõpetab 2024 magistrikraadi loomakasvatuses. Juhendajad: Priit Karis, Katri Ling. „Autolüüsitud pärmi söötmise mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil“.
2. Anne Alliku, lõpetab 2024 magistrikraadi loomakasvatuses. Juhendajad: Priit Karis, Hanno Jaakosn. „Kaitstud glükoosi söötmise mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil“.
3. Säde Kannumäe, lõpetab 2026 veterinaarmeditsiini. Juhendajad: Kalle Kask, Priit Karis, Siim Teder. “Kaitstud glükoosi poegimisjärgse söötmise mõju emaka involutsioonile, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumise määrale lüpsilehmadel.“

Doktorandid:

1. Siim Teder, alustas õpinguid 2023. Juhendajad: Meelis Ots, Priit Karis. „Spetsiifilised biotooted piimalehmade üleminekuperioodi tervise parandamiseks“
2. Anette Matto, alustab õpinguid 2024. Juhendajad: Priit Karis, Hanno Jaakson, Merike Henno. „Piimalehmade poegimiseelse põletikulise seisundi seosed insuliiniresistentsuse ja negatiivse energia bilansiga“

Õppetöö:

Projekti tulemuste alusel täiendati Eesti Maaülikooli õppekavade veterinaarmeditsiin, loomakasvatus ning põllumajandussaaduste toomine ja turustamine tudengitele mõeldud õppematerjale. Tulemusi kasutatakse tudengite õpetamisel ka edaspidi.

Projekti lõpparuandega saab tutvuda siin : 

https://www.maainfo.ee/public/files/Anu_L6pparuanne_290524.pdf

Kaitstud glükoosi söötmise mõju piimalehmade

ainevahetusele, toodangule ja sigivusele

Sissejuhatus

Laktatsiooni algus on piimalehmade ainevahetusele suureks väljakutseks: tiinuse lõppfaasis on suurenenud toitefaktorite tarve intensiivse loote kasvu tõttu, toimub energia ümbersuunamine piimatootmiseks, poegimisest tingitud stress ja sünniteede kahjustused suurendavad immuunsüsteemi energiavajadust. Lehmade vähenenud söömuse tõttu ei saa üleminekuperioodil olev organism piisavalt energiat isegi parima söötmise juures ning lehma negatiivne energiabilanss laktatsiooni alguses on üldjuhul vältimatu. Katse eesmärk oli välja selgitada kas täiendsööda manustamisel lüpsilehmadele oleks võimalik vähendada maksa koormust glükoneogeneesil ja suurendada glükoosi kui keskse energia vaheühendi imendumist peensooles.

Materjalid ja metoodika

Kaitstud glükoosi mõju uurimiseks viidi läbi katse AS Estonia Piibu farmis. Katsesse valitud korduvpoeginud lehmad (n=146) jagati juhuslikult kahte gruppi. Testgrupile söödeti alates 4. päevast täisratsioonilist segasööta, millesse segati 200 g kaitstud glükoosi lehma kohta, kontrollgrupile lisati sööda sisse isoenergeetilisuse tagamiseks lehma kohta 100 g maisijahu ja 100 g palmirasva. Lehmad olid katses esimesed 24 lüpsipäeva. Nende sabaveenist võeti vereproov iga nädal alates nädal enne poegimist kuni kolm nädalat pärast poegimist ning määrati seerumist metaboliitide β-hüdroksübutüradi (BHB), esterifitseerimata rasvhapete (NEFA), aspartaadi aminotransferaasi (AST), glutamaadi dehüdrogenaasi (GLDH) ja glükoosi kontsentratsioonid. Ultraheli abil hinnati emaka taastumist peale poegimist 20. (±5p) ja 45. (±5p) lüpsipäeval kolmepallisel skaalal, kus madalam skoor näitab paremat seisundit

Tulemused

Energia järgi korrigeeritud piimatoodang erines testgrupil olulisel määral 15. lüpsipäevani, olles kontrollgrupist suurem 3-4,1 kg/p. Kuigi NEFA kontsentratsioon oli testgrupil oluliselt suurem, siis BHB kontsentratsioonides olulisi erinevusi ei olnud. Testgrupi mõnevõrra madalamad AST-i ja GLDH kontsentratsioonid ning oluliselt kõrgem glükoosi kontsentratsioon, viitab sellele, et vereringesse jõudev glükoos vähendab maksa koormust.

Kaitstud glükoos mõjutas positiivselt emaka seisundit, kiirendades selle taastumist 45. lüpsipäevaks, kusjuures selleks ajaks ei olnud testgrupis ühtegi põletikulise emakaga lehma.

Uuring rahastati PRIA 16.2 meetme projektist „Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust“.

Siim Teder, Priit Karis

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisteaduse õppetool