Tervem lehm, rohkem piima, vähem riske

Tänapäevane kõrge toodanguga piimalehm ei ole pelgalt loom – ta on biofüsioloogiline süsteem, mis vajab ülitäpselt tasakaalustatud toitmist ja juhtimist. Piimatoodangu suurendamisega kaasnevad, aga mitmed keerulised väljakutsed: üha kasvav energiavajadus, ketoosi- ja atsidoosiriskid ning ainevahetuslik stress üleminekuperioodil.

Statistika on kõnekas: Eestis praagitakse ligi pool lüpsilehmadest välja enne 100. lüpsipäeva. Peaaegu pooltel lehmadel diagnoositakse esimeste nädalate jooksul mõni kliiniline haigus. Kõik algab energiast – või täpsemalt, selle puudujäägist.

Piimalehmade üleminekuperiood (3 nädalat enne kuni 3 nädalat pärast poegimist) on pöördeline aeg lehma elutsüklis, mil toimub märkimisväärne energiavajaduse kasv ja füsioloogiliste funktsioonide ümberkorraldumine. Sel perioodil suureneb järsult lehmade glükoosivajadus, peamiselt seoses laktoosi sünteesiga udaras. Kuna laktoos on piimatootmise põhiline osmootne regulaator, on selleks vajaliku glükoosi tagamine organismi jaoks prioriteetne. Üleminekuperioodil esineb sageli negatiivne energiabilanss (NEB), mis võib põhjustada mitmeid ainevahetushäireid nagu ketoos ja maksa rasvumine ning mõjutada looma üldist tervist ja tootlikkust.

Glunergy – vatsa kaitstud glükoos ­- energia seal, kus seda kõige rohkem vajatakse

Üks võimalus NEB-i leevendamiseks on kasutada söödaratsioonis vatsabakterite eest kaitstud glükoosi (KG), mille eesmärk on suurendada glükoosi kättesaadavust ilma, et see saaks vatsas mikroobide poolt mõjutatud. Ta jõuab täpselt sinna, kus looma organism seda kõige enam vajab.   KG-st vabaneb glükoos peensoole alguses õiges pH keskkonnas, kus see imendub kiiresti ja annab loomale kohese ja efektiivse energia. Tulemuseks on parem veresuhkrutasakaal, tugevam immuunsüsteem ja soodustatud laktoosi süntees.

Teaduspõhine ja testitud Eestis

Glunergy on välja töötatud Hollandis ja selle toimivust on uurinud Eesti Maaülikool (EMÜ) nii täppiskatsete kui ka tootmisfarmide tasandil.

Kõik vatsas kaitstud glükoosid ei ole ühesuguse toimega. Paljud preparaadid ebaõnnestuvad, kuna püsivad vatsas liiga kaua ja alluvad mikroobsele lagundamisele. Meie KG ühendab osakeste füüsika ja kaitsekihi sünergia, et tagada üli tõhus glükoosi kohaletoimetamine pärast vatsa läbimist, muutes selle järgmise põlvkonna lahenduseks piimakarja tootlikkuse parandamisel.

Meie KG tehnoloogia

• Optimeeritud graanuli suurus ja tihedus → väike pindala-kaalu suhe, kiirem väljumine vatsast
• Kaitsekiht → säilitab vatsa läbimisel osakese terviklikkuse.
• Tagab, et suurem osa glükoosist jõuab imendumiseks peensoolde.

„Uudne energiasööt piimaveistele“

Koostöös Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooliga, viisime 01.08.2024–31.05.2025  läbi varasematele katsele tugineva projekti „Uudne energiasööt piimaveistele“

Projekti eesmärgiks oli hinnata vatsakaitstud glükoosi söötmise pikaajalist mõju kõrge toodanguga Eesti holsteini tõugu lüpsilehmadele. Vaatluse all olid piimatoodang, ainevahetuse ja tervise näitajad ning majanduslik tasuvus.

Katse viidi läbi Estonia OÜ Piibu farmis, hõlmates 135 lehma. Lehmadele söödeti laktatsiooni alguses 200 g päevas vatsakaitstud glükoosi 4.–28. lüpsipäeval. Uuringu käigus koguti andmed piimatoodangu, tervisenäitajate, tiinestumise, põletikumarkerite, toitumuse, praakimiste ja majandusnäitajate kohta.

Analüüs näitas, et KG mõju oli kõige ilmsem teise laktatsiooni lehmadel, kelle piimatoodang ja selle väärtus olid märkimisväärselt suuremad (1235 eurot lehma kohta) võrreldes kontrollgrupiga. Samuti oli selles grupis haiguste esinemissagedus madalam, eriti endometriidi ja kolimastiidi osas. Vanematel lehmadel selliseid erinevusi ei täheldatud või olid need vastupidised. Põletikumarkerites ja tiinestumises olulisi erinevusi gruppide vahel ei ilmnenud.

Kokkuvõttes viitab projekt, et vatskaitstud glükoosi söötmine laktatsiooni alguses on majanduslikult põhjendatud eelkõige teise laktatsiooni lehmadel, kus saavutati parem tootlikkus ja väiksemad terviseriskid. Uuring täitis olulise teadmislünga KG pikemaajalise mõju kohta ning loob aluse täpsemaks ja tasuvamaks söötmisstrateegiaks.

Kasu, mis ulatub igasse farmi tasandisse

Glunergy ei ole pelgalt lisasööt, vaid terviklik lahendus, mille mõju ulatub kõigi osapoolteni – loomast veterinaararstini. Selle kasutamine aitab saavutada stabiilsemat tootmist, paremat karjatervist ning majanduslikku tasuvust.

Tõestatud toime

• Suurendab glükoosi kogust veres.
• Toetab piimatoodangut laktoosi sünteesi kaudu.
• Parandab karja taastootmist (folliikulite areng, tiinestumine).
• Tugevdab immuunsüsteemi vastupidavust üleminekuperioodi stressi ajal.
• Tulus investeering – kõrgem piimatoodang ja väiksemad ravikulud suurendavad tootmise tasuvust
• Pikem karjaspüsimine – tähendab väiksemat asendusloomade vajadust
• Mõõdetavad tulemused – nähtav mõju juba esimeste nädalatega pärast kasutuse alustamist.
• Sujuvam poegimisjärgne periood – vähem tüsistusi.
• Vähem haigeid loomi – väheneb töökoormus.
• Lihtne kasutada – 200 grammi päevas söödaratsiooni lisatuna.
• Tõhus ennetusvahend – aitab vähendada ketoosi, metriiti ja ainevahetushäirete esinemust.
• Raviskeemide tõhusam mõju – vähendab kordushaigusi ja toetab taastumist.

Praktika kinnitab teadust: kogemused Eesti farmidest

Hummuli Agro: sihitud energia parandas tiinestumist

Hummuli Agro alustas Glunergy kasutamist 2023. aasta novembris. Eesmärgiks oli parandada esimese seemenduse edukust ja ennetada poegimisjärgseid ainevahetusprobleeme.

„Viimase aasta jooksul nägime farmis, et ketoosid ning metriidid muutusid sügavamaks, allusid ravile raskemini ning see omakorda mõjutas tiinestuvust ning piimatoodangut.“
– Margit Sillaste, Hummuli Agro loomakasvatusjuht

Glunergy lisandus farmi strateegiasse just kriitilisel ajal. 2024. aasta suvel jõustus kexxtone’i kasutamise keeld, mis tõstatas paljudes farmides küsimuse: kuidas katta energiaauk, mida seni hallati ravimitega? Hummuli kogemus näitab, et Glunergy aitas üleminekut leevendada.

„Tagasilöögi mitte nägemises on oma osa kindlasti ka kaitstud glükoosil – ketooside ning metriitide osakaal jäi minimaalseteks.“

Glunergy kasutamine andis farmile stabiilsuse ja aitas säilitada karja tootmisvõimekust riskiperioodil, mil sarnast efekti oli varem saavutatud ainult medikamentoossete vahenditega.

Karinu PM: teadlik valik ennetuseks

Karinu PM võttis Glunergy kasutusele pärast Anu Ait OÜ nõustamist ja tootetutvustust. Eesmärgiks oli toetada lehmi poegimisjärgsel üleminekuperioodil ning vähendada ainevahetuslike haiguste riski.

Farm märkis sotsiaalmeedias:

„Karinu PM otsustas proovida uut toodet Glunergy, mille eesmärk on toetada lehmi poegimisjärgsel ajal. Pärast Anu Aida tutvustust lisati see söödaratsiooni.“

Kuigi farm ei ole avaldanud konkreetseid tootmisnäitajaid, näitab otsus selget usaldust toote toimivuse ja teaduspõhise tausta vastu. Juhtide teadlikkus toitumisstrateegiatest ja valmisolek uue põlvkonna energialisandeid katsetada räägib üht keelt: farmid vajavad lahendusi, mis ei sõltu ravimitest, vaid toetuvad organismi looduslikule taastumisvõimele ja toitumise täpsusele.

Järva PM 

Järva PM võttis kasutusele Glunergy märtsis 2025. Varasemad teadus uuringud on näidanud kõige suuremat positiivset mõju 2 laktatsiooni loomade puhul, siis Järva PM näeb ka väga suurt kasu Glunergy andmisest esimese laktatsiooni loomadele. Nende toodangu võrdlus võrreldes varasemate perioodidega on olnud märkimisväärselt suurem ning noored loomad, kes vajavad veel kasvamiseks täiendavat energiat kohanevad tootmisega paremini.

Glunergy ei ole lihtsalt üks lisasööt. See on strateegiline energiatugi, mis aitab farmil vähendada riske, parandada karja tervist ja suurendada tootlikkust. Kui lehm saab vajaliku energia õigel ajal, suudab ta rohkem: rohkem piima, paremat taastumist ja edukamat tiinestumist. Tee Glunergy osa oma farmi söötmisstrateegiast ja loo kindel alus tervemale ning tootlikumale karjale.

Glunergy – energiat õigesse kohta. Tulemusi kogu karjale.

Loe edasi

Projekt „Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamine võõrdepõrsaste kasvu, tervise ja arengu parandamiseks“ on lõppenud

Anu Ait OÜ teavitab, et perioodil 01.08.2024 – 31.05.2025 viidi koostöös Eesti Maaülikooliga ellu projekt „Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamine võõrdepõrsaste kasvu, tervise ja arengu parandamiseks“. Projekt sai rahastuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmest 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“.

Loe edasi

Projekt „Ternespiima Ig lisandi väljatöötamine üleminekupiimast“ on lõppenud

Anu Ait OÜ annab teada, et perioodil 01.12.2021 – 30.04.2025 viidi koostöös Eesti Maaülikooliga ellu projekt „Ternespiima Ig lisandi väljatöötamine üleminekupiimast“. Projekti rahastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ raames.

Loe edasi 

 

Infopäev

“Innovatsioon ja praktilised lahendused söötmisel”

Oleme oma  projektidega jõudnud lõpuspurdini ning on aeg jagada saavutatud tulemusi ka teiega. Olete oodatud infopäevale, kus tutvustame projekti käigus saadud teadmisi ja arutleme nende praktilise rakendamise üle.

Kuupäev: 27. mai 2025
Algus: kell 10:00
Asukoht: Tralka, Visusti küla, Järva vald, Järvamaa 73012

Päevakava:

• 10:00 – 11:30 – Projekti „Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamine võõrdepõrsaste kasvu, tervise ja arengu parandamiseks“ tulemuste esitlus
• 11:30 – 12:00 –  Paus 
• 11:30 – 13:00 –  Projekti „Uudne energiasööt piimaveistele“ tulemuste esitlus
• 13:00 – 14:00 –  Avatud arutelu eriala spetsialistidega

 Registreeru SIIN

Palume oma osalemisest teada anda hiljemalt 25. maiks

Kohtumiseni Tralkal!

Säästva taimekasvatuse

sümpoosion 2025

aprillil toimus Eesti Maaülikooli aulas säästva taimekasvatuse sümpoosion, kus arutleti laiemalt kestlikkuse teemadel – lisaks taimekasvatusele käsitleti loomakasvatuse, metsanduse ning maakasutuse aktuaalseid suundi. Ürituse eesmärk oli edendada ressursside targemat kasutust ning teaduspõhiste lahenduste levikut läbi koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel.

Vaata järele:

• Üleminekupiima uudsed võimalused – Tõnis Jairus
• Peensooles imenduva glükoosi mõju veise laktatsioonile – Tõnis Jairus

Kaitstud glükoosi söötmise mõju laktatsiooni edukusele

Piimatootmise efektiivsus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas toitumisest. Uuringus analüüsiti kaitstud glükoosi söötmise mõju piimatoodangule, lehmade tervisele ja majanduslikule tasuvusele kogu laktatsiooni vältel. Võrreldi kontrollrühma ja kaitstud glükoosi saanud lehmi erinevates laktatsioonigruppides, hinnates nende piimatoodangut, haiguste esinemust ja majanduslikku kasu.

Loe täispikka artiklit SIIT

 Infopäev “Innovatsioon ja praktilised lahendused söötmisel”  

15. jaan. 2025 10:00 – 15:00

15. jaanuaril 2025 toimus Härjanurme Mõisas loomakasvatusvaldkonna infopäev. Allpool saate tutvuda infopäeval käsitletud teemadega ja leiate lingid ettekannete materjalidele:

• • Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamine võõrdepõrsaste kasvu, tervise ja arengu parandamiseks

    Projekti 16.2 tutvustus, mis keskendub innovaatilise söödalisandi võimalustele loomakasvatuses. Tõnis Jairus Msc loomakasvatus nõustaja, Eesti

                    Tutvu materjalidega siin 

• • Uudne energiasööt piimaveistele

    Üheks esinejaks on  külalislektor Hollandist, kes tutvustab uudseid ja tõhusaid lahendusi piimaveiste söötmisel. Onno  Breitsma Phd, söötmis ja loomakasvatuse nõustaja, Centurion, Austria

                    Tutvu materjalidega siin

• • Mükotoksiinid aastal 2024

    Praktiline ülevaade mükotoksiinide ohust ja nende tõhusast haldamisest loomakasvatuses. Zanetta Chodorowska, Msc,  mükotoksiinide riskijuht DSM, Poola

                    Tutvu materjalidega siin 

• • Päeva lõpetas farmikülastus Härjanurme Mõisas

Projekti levitamine

Levitamine Eestis:

1. Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2022“, Projekti tutvustus. https://terveloomjatervisliktoit.ee/userfiles/tltt/tltt2022/Terve_loom_interactive_2.pdf
2. Eesti põllumajanduse aastanäitus (EPA), oktoober 2022, suuline ettekanne.
3. Konverents „Terve loom ja tervislik toit 2023“, 02.03.2023, suuline ettekanne. „Söödalisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“ https://terveloomjatervisliktoit.ee/userfiles/tltt/tltt2023/Kogumik2023_final.pdf
4. Eesti põllumajanduse aastanäitus (EPA), 11.10.2023, suuline ettekanne. „Lisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“ https://epamess.ee/anuait/
5. Anu Ait OÜ ja Eesti Maaülikooli korraldatud konverents „Teadusarendustegevused teadlaste ja ettevõtjatega“, 25.10.2023, suuline ettekanne. „Uudne tervist toetav täiendsööt.“ https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/sundmused/kalender/2023-10-25/konverents-teadusarendustegevused-teadlaste-ja-ettevotjatega/
6. Infopäev Eesti konsulentidele, 2.11.2023, suuline ettekanne. „Lisandite mõju piimalehma söömusele, ainevahetusele ja toodangule üleminekuperioodil.“
7. Konverents „Terve loom 2024“, 21.03.2024, posterettekanne, (https://vl.emu.ee/et/teadusinfo/oppepaevad/terve-loom-2024/)
8. Anu Ait OÜ ja Eesti Maaülikooli korraldatud konverents „Teadusinnovatsioon – see on meeskonnamäng eri tasanditel!“, 08.05.2024, suuline ettekanne. „Kaitstud glükoos: uudne toode lüpsilehmade ainevahetuse ja piimatoodangu toetamiseks“

Rahvusvaheline levitamine:

1. Rahvusvaheline konverents „International Symposium on Ruminant Physiology“. Toimub 26-29. augustil Chicagos, USA-s.

      Abstrakt 1: „Correlations of inulin area under the curve with acute phase proteins”

      Abstrakt 2: The effects of rumen-protected glucose supplementation in transition of high yielding holstein dairy cows 

Lõputööd:

1. Anette Matto, lõpetab 2024 magistrikraadi loomakasvatuses. Juhendajad: Priit Karis, Katri Ling. „Autolüüsitud pärmi söötmise mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil“.
2. Anne Alliku, lõpetab 2024 magistrikraadi loomakasvatuses. Juhendajad: Priit Karis, Hanno Jaakosn. „Kaitstud glükoosi söötmise mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil“.
3. Säde Kannumäe, lõpetab 2026 veterinaarmeditsiini. Juhendajad: Kalle Kask, Priit Karis, Siim Teder. “Kaitstud glükoosi poegimisjärgse söötmise mõju emaka involutsioonile, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumise määrale lüpsilehmadel.“

Doktorandid:

1. Siim Teder, alustas õpinguid 2023. Juhendajad: Meelis Ots, Priit Karis. „Spetsiifilised biotooted piimalehmade üleminekuperioodi tervise parandamiseks“
2. Anette Matto, alustab õpinguid 2024. Juhendajad: Priit Karis, Hanno Jaakson, Merike Henno. „Piimalehmade poegimiseelse põletikulise seisundi seosed insuliiniresistentsuse ja negatiivse energia bilansiga“

Õppetöö:

Projekti tulemuste alusel täiendati Eesti Maaülikooli õppekavade veterinaarmeditsiin, loomakasvatus ning põllumajandussaaduste toomine ja turustamine tudengitele mõeldud õppematerjale. Tulemusi kasutatakse tudengite õpetamisel ka edaspidi.

Projekti lõpparuanne avalikustatakse peale rahastaja poolset heakskiitu Maaeluvõrgustiku (https://maainfo.ee/index.php?id=32&rid=4364&page=3788&) ja Eesti Maaülikooli (https://vl.emu.ee/et/struktuur/sootmisteaduse-oppetool/projektid/lopparuanded/) kodulehel.

„Teadusinnovatsioon – see on meeskonnamäng

eri tasanditel!“ 08.05.2024

• Avakõne – Anu Hellenurme DMV, Anu Ait OÜ tegevjuht
• Veearuandluse tulevik- koos veega voolavad andmed– Sulev Tõkke, Projektijuht/ KeA  veesosakon
• Põhjamaade pikk plaan: digiühiskonna järgmine arenguetapp–  Katrin Rannik, REM, maakasutuspoliitika osakonna juhataja
•  Tuleviku PRIA roll sektori innovatsiooni ja koostöö toetamisel– Margus Noormaa PRIA peadirektor
• PRIA 16.2 Kaitstud glükoos: uudne toode lüpsilehmade ainevahetuse ja piimatoodangu toetamiseks–  Siim Teder, EMÜ doktorant
• PRIA 16.2  2.-5. lüpsist saadava piima kasutusvõimalused–  Toomas Orro PhD, EMÜ koduloomade kliiniline immunoloogia
• PRIA sektorit toetavate innovatsiooniprojektide ülevaade– Kadri Koel ja Rando Undrus PRIA Eelarve- ja analüüsiosakond

„Teadusarendustegevused teadlaste ja ettevõtjatega “

25.10.2023

• TAIE strateegiast    Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeerium

• Uudne tervist toetav täiendsööt, osa I      Priit Karis PhD, EMÜ söötmisõpetus ja ainevahetus

• Uudne tervist toetav täiendsööt, osa II    Kalle Kask PhD, EMÜ veterinaar-sünnitusabi

• Ig-lisandi valmistamise tehnoloogilised alused lehmade poegimisjärgse 2.-5. lüpsi piima väärindamiseks, osa I    Andres Sats, doktorant, EMÜ piimatehnoloogia

• Ig-lisandi valmistamise tehnoloogilised alused lehmade poegimisjärgse 2.-5. lüpsi piima väärindamiseks, osa II   Toomas Orro PhD, EMÜ koduloomade kliiniline immunoloogia

• Innovatsiooni trepp- Kati Rostfeldt    Kati Rostfeldt, Tööandjate Keskliidu innovatsioonnõunik

Kaitstud glükoosi söötmise mõju piimalehmade

ainevahetusele, toodangule ja sigivusele

Sissejuhatus

Laktatsiooni algus on piimalehmade ainevahetusele suureks väljakutseks: tiinuse lõppfaasis on suurenenud toitefaktorite tarve intensiivse loote kasvu tõttu, toimub energia ümbersuunamine piimatootmiseks, poegimisest tingitud stress ja sünniteede kahjustused suurendavad immuunsüsteemi energiavajadust. Lehmade vähenenud söömuse tõttu ei saa üleminekuperioodil olev organism piisavalt energiat isegi parima söötmise juures ning lehma negatiivne energiabilanss laktatsiooni alguses on üldjuhul vältimatu. Katse eesmärk oli välja selgitada kas täiendsööda manustamisel lüpsilehmadele oleks võimalik vähendada maksa koormust glükoneogeneesil ja suurendada glükoosi kui keskse energia vaheühendi imendumist peensooles.

Materjalid ja metoodika

Kaitstud glükoosi mõju uurimiseks viidi läbi katse AS Estonia Piibu farmis. Katsesse valitud korduvpoeginud lehmad (n=146) jagati juhuslikult kahte gruppi. Testgrupile söödeti alates 4. päevast täisratsioonilist segasööta, millesse segati 200 g kaitstud glükoosi lehma kohta, kontrollgrupile lisati sööda sisse isoenergeetilisuse tagamiseks lehma kohta 100 g maisijahu ja 100 g palmirasva. Lehmad olid katses esimesed 24 lüpsipäeva. Nende sabaveenist võeti vereproov iga nädal alates nädal enne poegimist kuni kolm nädalat pärast poegimist ning määrati seerumist metaboliitide β-hüdroksübutüradi (BHB), esterifitseerimata rasvhapete (NEFA), aspartaadi aminotransferaasi (AST), glutamaadi dehüdrogenaasi (GLDH) ja glükoosi kontsentratsioonid. Ultraheli abil hinnati emaka taastumist peale poegimist 20. (±5p) ja 45. (±5p) lüpsipäeval kolmepallisel skaalal, kus madalam skoor näitab paremat seisundit

Tulemused

Energia järgi korrigeeritud piimatoodang erines testgrupil olulisel määral 15. lüpsipäevani, olles kontrollgrupist suurem 3-4,1 kg/p. Kuigi NEFA kontsentratsioon oli testgrupil oluliselt suurem, siis BHB kontsentratsioonides olulisi erinevusi ei olnud. Testgrupi mõnevõrra madalamad AST-i ja GLDH kontsentratsioonid ning oluliselt kõrgem glükoosi kontsentratsioon, viitab sellele, et vereringesse jõudev glükoos vähendab maksa koormust.

Kaitstud glükoos mõjutas positiivselt emaka seisundit, kiirendades selle taastumist 45. lüpsipäevaks, kusjuures selleks ajaks ei olnud testgrupis ühtegi põletikulise emakaga lehma.

Uuring rahastati PRIA 16.2 meetme projektist „Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust“.

Siim Teder, Priit Karis

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisteaduse õppetool

Vasikate startersööda väljatöötamine, tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut

Millist probleemi projekt lahendab?

Projekti peamine eesmärk oli välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, selgitamaks selle mõju vasikate jõudlusele, tervisele ja seedeorganite arengule. Farmerid soovivad, et sööda koostis ja hind oleksid optimaalsed. Tihti jäetakse aga tähelepanuta vasika söömus. Startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma – see tagab vasikate optimaalse kehamassi piimast võõrutamise ajaks.

Teades startersööda söömust mõjutavaid tegureid, töötati välja just kohalikke söötmis- ja pidamistingimusi arvestades sobivaim startersööt, et tagada noorlooma soovitud juurdekasv ning tervis. Samuti kinnitas katse varasemat teadmist, et startersööda söömus on vasika kasvu ja arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Teadlaste ja Anu Aida spetsialistide ühisel nõul koostati startersööda retseptid, mis põhinesid vasika toitefaktorite tarbel ning teaduskirjanduses toodud andmetel söötade maitsvuse kohta. Kui sööt on maitsev, siis sööb loom rohkem ja on tervem.

“Tänu sellele projektile saime lõpuks ka tõestuse – Eestis loodud sööt on maailmatasemel. Seda saab võrrelda suurte rahvusvaheliste kontsernide söötadega. Vasika startersööt on investeering, millest saab alguse tugev loomakari ning edukas piimatootmine.” ütles projektijuht Anu Hellenurme.

Projekti tulemused

Projekt andis väga olulise tõestuse, et Eestis väljatöötatud vasika startersöödal on tippkvaliteet. Sellega on Eesti teadlaste töö saanud tunnustust ning turule saab anda sõnumi, et Eesti oma söödad on maailmatasemel. Projekti mõju loomakasvatusvaldkonnale on märkimisväärne – farmide efektiivsus saab seeläbi suureneda, loomad on tervemad ning loomakasvatus muutub jätkusuutlikumaks. Projektil on laiemas vaates mõju ka sellele, et inimeste endi toidulaual oleks kvaliteetne ja täisväärtuslik toit.

Teine väga oluline aspekt, mis projektiga kaasnes, oli koostöökogemus. Koos töötasid Eesti ja teiste riikide teadlased, farmerid ja söödatootja. Kõige olulisem oli inimeste kaasamine ja suhtlemine ning teadmiste ja kogemuste vahetamine ühise eesmärgi saavutamise nimel. Selgus, et tõeline ja sisuline koostöö on võimalik tänu inimeste pühendumisele.

Uus eestimaine vasika startersööt tagab karja tervise, mis omakorda toob meie lauale kvaliteetse toidu. 

Toetusallikas        Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2)

Taotleja                   Anu Ait OÜ

Projekti periood  aprill 2017 – märts 2018

Täname Aravete Agro AS personali ja teisi uuringule kaasaaitajaid. Uurimustöö viidi läbi MAK meetme 16.2 raames.