Anu Ait OÜ koostöös Eesti Finantsteenuste Agentuuri (EFTA) ja Swedbank’iga korraldasid teemapäeva, kus arutleti kuidas toota piima praeguses majandusolukorras võimalikult kasumlikult.
Me teame, et ettevõtte tippjuhil tuleb igapäevaselt mõelda sellele, kellele ja millist väärtust me loome, millest sõltuvad kulud ettevõttes ja kuidas olla omas ärivaldkonnas jätkusuutlik. Oluline on teha asju õigesti. Näiteks loomakasvatusettevõttes sõltub piima tootmise kogus heast karja tervisest, mis omakorda sõltub pühendunud ja hästi motiveeritud inimestest.
Teadus tuleb loomakasvatuses appi
OÜ Anu Ait tegevjuht Peeter Tammik tõi kuulajateni Anu Aida tegevused põllumajandusettevõtete abistamisel, tutvustas ettevõtte välispartnereid ning rääkis sellest, kuidas kõige kasumlikumalt sööta toota.
Teaduspõhised tooted on tänapäeval hinnas, kuna nende toime on erinevate teaduslike katsetega tõestatud. See tähendab usaldust, et saad tõesti selle, mida nö. tellid. Anu Aidal on mitmed väga tugeva teadusliku taustaga koostööpartnerid, nagu näiteks Biomin, Denkavit, Dumoulin jne., kelle abi ja teadmistega püüatakse Eesti põllumajandusettevõtteid aidata. Tänu koostööle nende nimekate ettevõtetega ollakse avatud muutustele ning kursis viimaste suundadega nii kohalikul kui ka Euroopa turul. Lähtudes kliendi soovist ja looma tervisest pakub Anu Ait turul parimat olemasolevat lahendust sööda tootmisel. Oluliseks näiteks siinkohal on valmisolek toota põllumajandusloomadele täiendsöötasid eriretsepti alusel.
Sööt on alati odavam, kui piim
Sööda tootmise seisukohalt on kõige olulisem, et põllumajandusettevõtte enda toodetud põhisöödad oleksid kvaliteetsed, mistõttu tuleb need valmistada õigel ajal. Kui rohumaasid õigel ajal ei niideta, siis suurenevad kulud lisasöötadele. Arvutuste kohaselt läheb vale niitmise aeg maksma ligikaudu 200 kg rapsikooki hektari kohta. Maisisilo puhul on tähtis aga tõlvik – mida suurem tõlvik, seda parem silo ja jälle on võimalik lisasöötade pealt korralik summa kokku hoida.
Sööt on alati odavam, kui piim. Seetõttu on äärmiselt tähtis rõhuda enda toodetud kvaliteetsele põhisöödale, et teenida kasumit. Häid söötasid õigesti kasutades on võimalik hoida looma tervist, mis omakorda tähendab noorloomade paremaid kasvutulemusi, varasemat poegimisiga – see kõik vähendab oluliselt looma kohta tehtavaid kulusid.
Mõned kasulikud mõtted sööda tootmiseks:
• Põllumehed ise toodavad endale toitaineid – kvaliteetne põhisööt on kõige alus.
• Silotegemise alguspäev määrab kogu aasta tulemi piimatootmises.
• Kvaliteetse silotootmise eelduseks on heade lisandite kasutamine, mis aitavad silos maksimaalselt toitaineid säilitada.
• Energia on kallim kui proteiin – energiavajadust on ratsioonis palju keerulisem korrigeerida, kui proteiinivajadust.
• Hea kvaliteetne põhisööt hoiab kokku lisasöötadelt.
• Lehm jaksab süüa iga päev teatud koguse kuivainet – sellest söödakogusest saadavad toitained (energia, proteiin, jne.) peavad olema võimalikult hästi tasakaalus.
• Anu Aida mineraalidega/söötadega on kaasas usaldusväärsus läbi nõuannete.
• Kas hoiame kokku selleks, et kulutada, või kulutame selleks, et hoida kokku?
Pane andmed enda kasuks tööle
EFTA jagas koolituspäeval infot selle kohta, kuidas ettevõtte tegevusest tulenevad andmed enda kasuks tööle panna.
Ellen Tohvri rääkis oma ettekandes, et kuna me liigume digitaliseerimise maailma, siis on mõistlik ettevõtte digiarhiivid siduda majandustarkvaraga, kuna see vähendab oluliselt ajakulu kõigi andmetega seotud protsesside juures.
Samuti on täna võimalus kõiki ettevõtte andmeid hoida ühises serveris ehk “pilves”. Sealt on värske ja vajalik info ettevõttesiseselt alati kõigile kättesaadav, samal ajal on kogu info kaitstud. Kõike seda järgides ja kasutades on ettevõtte targalt juhtimine palju lihtsam.
Müügiprotsessis on kõige olulisem toodangu omahind. See on otseselt seotud müügihinnaga. Kui turul olev müügihind on kõrgem omahinnast, siis tuleb muuta oma tootmisprotsess nii efektiivseks, et omahind langeks müügihinnast allapoole. Ei ole mõistlik tekitada endale kulusid ja pärast vaadata, kuidas neid tasa teenida.
Mõned mõtted, kuidas oma tegevusi paremini juhtida:
• Arvutage kulud ühe toodangu ühiku kohta.
• Jaotage kulud komponentideks ühe toodangu ühiku kohta.
• Seadke MIN ja MAX tingimuslikud kriteeriumid toodangu ühiku kohta.
• Oluline roll on mineviku andmete kajastamise korrektsusel.
• Eesmärkide seadmisel järgige tugevamate tootjate näitajaid.
• Kvootide kadumine avab müügi- ja tootmispotentsiaali ning kulud toodangu omahinna kohta langevad.
Muuta saab asju, mida on võimalik mõõta
Põllumajandusnõustaja Karel Kuningas andis häid ja huvitavaid näpunäiteid, kuidas farmis igapäevaselt kogutud andmed enda kasuks tööle panna ja mida üldse jälgida.
Muuta saab asju, mida on võimalik mõõta! Eesti kliimas on vaja teada, mida me iga päev teeme. Lugedes kasumiaruannet ja keskendudes ainult selle viimasele numbrireale, ei saa me piisavalt infot, et teha õigeid otsuseid. Ei ole mõistlik keskenduda minevikule, vaja on vaadata laiemat pilti.
Selleks on kasulik konsolideerida oma andmed kokku üheks juhtimislauaks ning kasutada nutikaid mõõdikud. Mõõta tuleb tegevusi, mis avavad tulemuste ja tegevuste vastastikuse mõju, ei tasu piirduda ainult tulemuste fikseerimisega.
Näiteks silo saab teha aastas ainult 20-30 päeva jooksul. Kui seal midagi viltu läheb, siis kannatab ettevõtte tulemus terve aasta. Igapäevases piimatootmises juhtub iga 8, 12 jne. tunni järel midagi (lüpsmine, söötmine jm.). Nendest tegevustest saame andmeid, mille põhjal on võimalik teha uusi otsuseid. Ei ole vaja oodata 3 kuud, et midagi muuta, vaid muutused saab sisse viia juba täna. Tuleb teha õigeid valikuid, tekitada mingid harjumused ja muuta andmete jälgimine endale meeldivaks.
Leia üles kulu, mille vähendamine annab kiire efekti
Swedbank’i põllumajandussektori juht Brit Juus viitas oma ettekandes sellele, et tulude vähenemisel tuleb leida kiirelt kulugrupp, mille vähendamine annab kõige suurema efekti ja oluline on reageerimise kiirus. Ideaalis peaksid ettevõtted rohkem investeerima halbadel aegadel, sest hinnad on madalamad. See on aga võimalik ainult siis, kui headel aegadel on kogutud piisavalt puhvreid. Pankade poole tuleks pöörduda võimalikult kiiresti, et leida koos kõige sobivamad lahendused.
Sven Padjus Swedbank Lõuna-Eesti regiooni ärikliendi osakonnast tõi esile panga poolt pakutavad paindlikud lahendused (nt. kevadkülvilaen – tasaarveldus viljaga, kuivatite toetus – makse 1x aastas vilja müümise ajal jne.). Faktooringuid kasutatakse põllumajanduses täna veel vähe, kaubanduses rohkem. Faktooring on kiire rahasüst, mis ei vaja tagatist. Müüja saab kohe raha kätte, võimaldades ostjale pikemat maksetähtaega, mistõttu võib ka see lahendus põllumajandusettevõtteid aidata.
Ära unusta inimesi
Kokkuvõttes on kõikide protsesside taga inimesed, mistõttu on inimsuhted ja üksteise väärtustamine väga tähtis. Et ärivaldkonnas areneda, peame kõigepealt iseendas ja seejärel oma ettevõtte tegevuses midagi muutma.
Tuleb üles leida kitsaskohad, kus tegelikult on võimalused kasvuks ja need enda kasuks tööle panna. Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast!
Kadri Zirnask
Anu Ait OÜ veisekasvatuse söötmisspetsialist
www.pollumajandus.ee
11. juuni 2015