Kadri Zirnask, Anu Ait OÜ veisekasvatuse söötmisspetsialist
Juhan Oks, Anu Ait OÜ taimekasvatuse tootejuht
Mis on oomega-3 rasvhapped ja kus neid leidub?
Oomega-3 rasvhapped kuuluvad polüküllastamata rasvhapete perekonda. Üks neist, ehk alfa-linoleenhape (ALA) on meile täiesti asendamatu, st seda inimorganism ei tooda. ALA on levinud üsna laialdaselt, seda leidub eriti rohkesti linaseemnetes, linaseemneõlis ja rapsiõlis. ALA esineb ka mõningate taimtoiduliste loomade rasvas. ALA saamine toiduga on väga tähtis, sest inimorganism sünteesib sellest kahte pikemat ja ülivajalikku oomega-3 rasvhapet: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). EPA ja DHA on rohkesti kalades, nagu skumbrias, tuuni- ja lõhekalas, atlandi
heeringas ja forellis. Seetõttu kutsutakse neid ka meretoitudest pärit oomega-3 rasvhapeteks.
Milleks on oomega-3 rasvhapped vajalikud?
Oomega-3 rasvhapped on vajalikud organismis rakumembraanide ehituses, verehüübimist, veresoonte elastsust ning põletiku kontrolli mõjutavate hormoonide tootmises, geenide regulaatoritena ning hädavajalikud närvikoe talitluseks, normaalseks kasvuks ja arenguks. Oomega-3 rasvhapete tervislikefekt tuleb esmajoones EPA-st ja DHA-st. Linaseemnetest või muudest allikatest pärinev ALA muudetakse inimorganismis EPA-ks või DHA-ks, mis on suhteliselt keeruline protsess. Kõige kindlamad tõestusmaterjalid oomega-3 rasvhapete kasulikust mõjust on leitud seoses südamehaigustega, nad alandavad vererõhku, parandavad veresoonte tööd, kõrgemate koguste juures võivad langetada vere triglütseriidide taset ning vähendavad põletike esinemissagedust, mis omakorda vähendab veresoonkonna haiguste teket.
Kui palju oomega-3 rasvhappeid inimese organism vajab?
Inimkeha suudab sünteesida küllastunud rasvhappeid ning ka enamikku küllastamatutest. Kaht ülivajalikku rasvhapet (oomega-3 ehk ALA ja oomega-6 ehk linoolhape) inimese organism aga ise ei sünteesi, need peavad tulema toidust ning olema õiges vahekorras. Inimestel, kes söövad võimalikult palju naturaalset toitu, on oomega-6/oomega-3 suhe umbes 4:1. Parim oomega-6 ja oomega-3 suhe toidus oleks 2:1. Nii on keha vajadused kaetud ja tervis korras. Paraku kipub paljudel inimestel see suhe olema palju kordi suurem. Oomega-6 rasvhapete suur ülekaal ja rohkus seondub mitmete haiguste kasvava riskiga – ateroskleroos, insult, osteoporoos, astma, ekseemid jne.
Kui toidus on oomega-6 ja oomega-3 ja rasvhapete suhe normaalsele lähedane, siis on inimkehas põletikuvastaste ühendite tootmine piisav. Seega on põletikuliste seisundite puhul oluline korrigeerida toidus nende kahe rasvhappe suhet, suurendades oomega-3 ja vähendades oomega-6 rasvhapete osakaalu.
Oomega-3 rasvhapped ja toit
Oomega-3 rasvhappeid rohkesti sisaldavatest taimedest on üsna levinud lina. Linaseemneõli sisaldab ainult umbes 9% küllastatud rasvhappeid, umbes 18% oleiinhapet (monoküllastamata rasvhapet), umbes 13% oomega-6 ja 55% oomega-3 rasvhappeid. Tegemist on rikkaliku oomega-3 rasvhapete allikaga, mis aitab hästi tasakaalustada oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete mittesoodsat suhet tänapäevases toiduvalikus. Linaseemnetest valmistatakse loomasööta ning kasulikud rasvad levivad sealtkaudu edasi ka inimeste poolt tarbitavatesse loomsetesse toiduainetesse (piim, munad, liha). Söötes näiteks piimalehmadele linast valmistatud sööta, töötleb lehma organism oomega-3 rasvhapped ümber nii, et inimese organism on neid võimeline piimast hästi omastama. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikul määral paljusid makro- ja mikrotoitaineid. Piimarasv on oluline energiaallikas ning on biokeemiliselt mitmekülgse koostisega: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata. Osadel piima rasvhapetel on põletiku- ja teatud nakkushaiguste vastane toime. Oomega-3 rasvhapped annavad piimale täiendava lisaväärtuse inimeste tervise hoidmise seisukohalt. Piimarasv on kõige muutuvam komponent piimas ning lina söötmine annab ainulaadse võimaluse muuta piima rasvhappeline koostis inimese tervisele veelgi kasulikumaks.
Uuringud, näited
Viimastel aastatel on korraldatud mitmeid katseid, et uurida oomega-3 rasvhapete levimist loomasöödast inimese poolt tarbitavasse toodangusse. On leitud, et piim on suurepärane loomne toodang, milles on võimalik oomega-3 rasvhapete kogust suurendada, andmaks piimale lisandväärtust. Hispaanias 2 järjestikuse aasta jooksul korraldatud katse tõestas, et lisades piimalehmade ratsiooni ekstrudeeritud linast valmistatud söödamaterjali, tõusis küllastamata rasvhapete sisaldus piimas ning oomega-3 rasvhapete sisaldus suurenes ligikaudu 150% võrra.
Kokkuvõte
Kui tarbida oomega-3 rasvhapetega looduslikul teel rikastatud toiduaineid, siis on oluliselt väiksem risk paljude haiguste suhtes. Seega – parem inimeste tervis läbi täiustatud loomade söötmise!
Kasutatud allikad:
• M. Zilmer, U. Kokassaar, A. Lill: “Normaalne söömine – teejuht ja abimees eluks nüüdisaja globaalsel infoprügimäel”,
2015
• http://lchfeesti.blogspot.com.ee/2013/11/omega-3-ja-omega-6-rasvhapete-vahelise.html
• http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/omega-3-fats/
• http://mollers.ee/mis-on-oomega-3-rasvhapped/omega-3-rasvhapete-valimine/
• https://mosesorganic.org/farming/farming-topics/livestock/feeding-flaxseed-to-cows-offers-multiple-benefits/
• P. Schotte ettekanne “Oomega-3 rasvhapete positiivne mõju toodangule ja sigivusele”, 2011