Üks vasikakasvatuse eesmärkidest on saavutada varakult hea vatsa areng, et pärast võõrutust jätkuks vasika kasv probleemideta. Vasikaid võõrutatakse erinevate kriteeriumite alusel, nagu näiteks vanuse, juurdekasvu või starteri söömuse järgi. See omakorda toob kaasa väga erineva täispiimaasendaja või täispiima tarbimise kulu. Käesolevas artiklis antakse ülevaade söötmiskatsetest, milles võrreldi kahte söötmisskeemi: katserühm B (varajane võõrutus) versus katserühm A (pikem piimasööda andmise periood Denkavit). Katses hinnati vasikate juurdekasvu, söömust ja tervislikku seisundit.
Katsete võrdlus
Denkavit`i Voorthuizeni katsefarmis viidi läbi 5 söötmiskatset, kõik kahe rühma (2X28) holstein-friisi tõugu pullvasikatega. Kõik vasikad olid umbes 10 päeva vanused ja kaalusid katse algul keskmiselt 44 kg. Kahe katserühma söötade kasutamise plaan on toodud tabelis 1.
Esimesed 6 nädalat söödeti kolme katse vasikaid automaatjaoturiga ja peeti puitpõrandal ning kahe katse vasikaid peeti põhkallapanul ja joodeti ämbrist. Minimaalne temperatuur laudas oli 18°C. Katserühma A vasikad võõrutati, kui nad sõid vähemalt 1,8 kg granuleeritud startersööta päevas/ vasika kohta ja olid 9 nädala vanused.
Katserühma B vasikad võõrutati, kui nad sõid ära starterit vähemalt 750g päevas, igal kolmel järjestikusel päeval.
Mõlema rühma vasikaid söödeti kvaliteetse starteriga, mille kiu sisaldus oli 12%. Hein oli hekseldatud ja maisisilo kuivainesisaldus 34%. 84 katsepäeva jooksul ilmnesid selged erinevused kahe katserühma vahel.
Tabel 1. Söötmisskeem vastavalt katserühmas A ja B
Joonis 1. Vasikate keskmine ööpäevane juurdekasv A ja B katserühmas.
Tervislik seisund
Katserühmades ei esinenud tõsiseid seedetrakti haiguseid, rooja konsistents püsis katseperioodi vältel stabiilsena. Katsegrupis A, kus vasikaid söödeti automaatjaoturiga, esines hingamisteede haiguseid, mis vajasid ravimist.
Tabel 2. Suremus ja ravimikulu – A ja B rühmas.
Katserühmade võrdlemisel oli rühmas A:
- Suremus väiksem (tabel 2.). Palavikuga hingamisteede haigused esinesid ainult katse algusperioodil ja neid oli tunduvalt vähem . Suremust esines kahes katses kolmest, kus vasikaid söödeti automaatjaoturiga.
- Kasv ühtlasem (väiksem juurdekasvu standardhälve) ja selgelt parem karvastiku seisund esimese 70 päeva jooksul.
- Madalamad ravimikulud, keskmiselt 0,36€ võrra vasika kohta.
Juurdekasv
Katserühm A näitas selgelt paremat juurdekasvu võrreldes katserühmaga B (Joonis 1).
Joonis 2. Vasikate keskmine ööpäevane juurdekasv A ja B katserühmas.
Katserühmade vahelised juurdekasvu erinevused tekkisid pärast 14-ndat päeva ja kestsid kuni 70 päevani. Katserühma B vasikate juurdekasv oli keskmisest juurdekasvust natuke suurem, 70 kuni 84 katsepäeva vahel (ligikaudu 30 g päevas), sest ratsioon sisaldas suuremas koguses starterit. Pärast 84-ndat päeva oli vahe kahe katserühma eluskaalu vahel 4,6 kg (Joonis 2).
Söömus
Söömus oli mõlemas grupis hea. Katsegrupi B vasikatest pooled sõid päevas 750 g kontsentraatidega sööta vasika kohta neljanda nädala lõpuks ning ülejäänud sellest järgneval nädalal. Kõik terved vasikad võõrutati.
Katserühmas B võrreldes rühmaga A
- Tarbiti katseperioodil rohkem starterit, kuid suurenenud söömus ei kompenseerinud väiksemast piima tarbimisest tingitud kasvupeetust.
- Tarbiti esimese 6 nädala jooksul rohkem koresööta. Hilisemas staadiumis tarbiti vähem maisisilo, kuna starteri kogus oli suur.
Soovitused
Minimaalsel granuleeritud startersööda söömisel põhinev võõrutuse hindamine. Leiti, et 750 g starterit päevas ei ole piisav, et ennetada võõrutusstressi ja haigusi. Nii söötmiskatse tulemused kui ka praktiline kogemus näitavad, et kui vasikad võõrutada siis, kui suudavad süüa 1,5-2 kg starterit päevas, on tulemuseks parem juurdekasv. Mida varem vasikas hakkab starterit sööma, seda kiiremini on vasikas võõrutuseks valmis.
Järgnevad soovitused aitavad stimuleerida paremat söömust:
• Kergesti seeduva ja heade maitseomadustega starteri kasutus
• Starterit anda varakult, kohe pärast ternespiimaperioodi lõppu
• Alguses anda starterit väikestes kogustes, et see säiliks värskena; hea ligipääs starterile
• Värske joogivesi alati loomadel ees – vee vähesus või puudus alandab söömust
• Kui täispiimaasendaja asemel kasutada täispiima, mis on kõrge energiaväärtusega, väheneb
lisasööda (koresööt ja starter) söömus, kuna libedikus on kaseiini koagulatsioon aeglasem
• Vatsa sattuv piim pärsib libediku arenemist. Ämbritest joodetava piima temperatuur peab
olema vahemikus 40 – 42 kraadi, et stimuleerida reflektoorselt sulguva funktsioneerimist.
Kokkuvõte
Katse näitas, et varakult võõrutatud ja madala starteri söömusega vasikatel on ebaühtlane juurdekasv, suurem suremuse risk ja nad on vastuvõtlikumad haigustele. Varakult võõrutatud vasikad hakkasid varakult sööma suuremas koguses kvaliteetset starterit ja koresööta, kuid nende ööpäevane
juurdekasv oli väiksem. Eduka võõrutamise eesmärk on täidetud, kui vasikas suudab võimalikult varakult süüa 1.5-2.0 kg startersööta päevas, mis annab vajaliku toitainete koguse vasika kasvuks ning vähendab võõrutusstressi ja haigestumise riski.
Lot Bos, Gert van Trierum (Denkavit)
International Dairy Topics – Vol.7, nr.2