Termoregulatsioon

Lindude keha töötab kõige efektiivsemalt siis, kui õhutemperatuur on 21–24 ⁰C, veidi madalama või kõrgema temperatuuri korral on linnud oma käitumisega võimelised normaalset kehatemperatuuri säilitama, ilma et kulutatakse palju energiat.

Kõrgete temperatuuride korral kannatavad linnud sooja- ja madalate temperatuuride juures külmastressi all. Stressi ulatus sõltub sellest, kui kiiresti temperatuur muutub ja kui pikalt ekstreemsetes temperatuurides tuleb linnul olla. Kui linde harjutada ekstreemsete temperatuuridega aegapidi, siis kriitiliselt kõrge (tekib kuumastress) ja kriitiliselt madala (tekib külmastress) temperatuuri punkt vastavalt tõuseb või alaneb. Külma- ja soojastressi, samuti optimaalse temperatuuri küsimused on mitmetahulised, tuleb arvestada ka lindude vanuse, kehamassi, söötmise ja nende tervisega. Oluline on ka õhu liikumise kiirus ja niiskus.

Temperatuuritsoonid (sõltub tõust, vanusest, kehamassist, söödast, tervisest, kohastumisest)

 Letaalne: linnu kehatemperatuur on liiga kõrge                                                             > 43 ⁰C

Kuumastress: linnud hingeldavad; joovad palju; ei mune            kriitiliselt kõrge        35 ⁰C

Kuum: kanad hoiavad üksteisest eemale; sorgus tiivad; söövad vähem                       > 24 ⁰C

Ideaalne: optimaalne maksimaalse toodangu saamiseks                                             21…24 ⁰C

Jahe: kanad hoiavad lähestikku; suled on puhvis; söövad rohkem   (kriitiliselt madal) 16 ⁰C

Kui kanal kehatemperatuur tõuseb (palaviku või kõrge keskkonnatemperatuuri tõttu), siis ensüümide aktiivsus suureneb, mis kiirendab ainevahetust. Pikaaegse kõrge temperatuuri korral ensüümid ei ole stabiilsed, nad ei täida oma funktsiooni ja lind sureb. Kui kana tunneb, et keha temperatuur tõuseb, hakkab ta otsima võimalusi selle alandamiseks. Kana absorbeerib soojust üsna kiiresti ja suudab keha ka ruttu maha jahutada.

Kanadel ei ole higinäärmeid, seega on vaja teisi võimalusi keha temperatuuri alandamiseks. Soojast kliimavöötmest pärit tõugudel (leghorn ja teised Vahemere piirkonnast pärit tõud, samuti fajomi Egiptusest) on suur hari ja lokutid, kus verevool kiireneb ja keha saab liigsest soojusest vabaneda. Soojas kliimas aretatud tõugudel on tavaliselt hõre sulestik ja pole sulgi jalgadel.

Kehatemperatuuri tõusuga kiireneb ka ainevahetus ja seetõttu ei suuda kana kõiki toitaineid omastada. Kuumas keskkonnas püüab kana alandada ainevahetuse kiirust nii, et sööb vähem. Väiksema söömusega kaasneb kasvupidurdus, kanade munevuse vähenemine ja muna massi vähenemine. Hea strateegia kuumas pidamise korral on ratsioonis suurendada rasvade ja vähendada süsivesikute sisaldust. kanade sööt peab kindlasti sisaladama ka piisavas koguses C ja E vitamiine, mis on looduslikud antioksüdandid ning aitavad kuumastressiga paremini toime tulla. Kanu tuleks sööta siis kui on jahedam (hommikul ja õhtul), kui vaja, muuta lindude valgusrežiimi. Kuumastressis olevate munade koor on õhuke, sest kanad hingeldavad (väljahingatav soe õhk ei segune sissehingatava jahedama õhuga), mis vähendab süsihappegaasi sisaldust veres (CO₂), mis põhjustab vere pH tõusu, mis omakorda vähendab Ca ioonide sisaldust veres. Söögisooda (NaHCO₃) lisamine joogivette aitab vere pH bilanssi tasakaalus hoida. 

Kuidas oma kanade eest kuumade ilmadega hoolt kanda:

1. Paku piisavalt jahedat vett: Veendu, et kanadel oleks alati värske ja puhas vesi saadaval. Kuuma ilmaga joovad nad palju rohkem vett

2. Tagage varjuline koht: Veenduge, et kanad saaksid päikese eest varju minna. Varjualused ja jahedamad piirkonnad on kuuma ilmaga eluliselt tähtsad.

3. Ventilatsioon: Hea ventilatsioon kanalas on väga oluline. Ventilaatorid ja avatud aknad aitavad hoida õhu liikumises ja vähendavad kuumust.

4. Pakkuge jahedat toitu: Proovige anda kanadele jahedamat toitu, nagu külmutatud puuviljad ja köögiviljad. 

5. Vältige “ülerahvastatust”: Liiga palju kanu väikeses ruumis suurendab kuumastressi riski.