Sigu on Eestimaal kasvatatud vähemalt 4000 aastat. Viimased 100 aastat aga on seda tööd tehtud täiesti uutmoodi – organiseeritult ja tipptasemel.
Viivi Luik on sõnastanud, et mõtestatud ja hingestatud töö hingestab ja mõtestab omakorda maailma, tsiteeris Hellenurme. “Töö üks suur saladus ongi see, et pühendumisega tehtud töö peaeesmärk on töö ise, täpsemalt kõik see, mida töö abil luuakse. Tulu ja karjäär võivad olla ning enamasti ongi boonuseks, kuid kõige suurem tasu on siiski töörõõm, mis tekib sellest, et inimene on end proovile pannud, ei ole raskel hetkel alla andnud, vaid on vastu pidanud ja hakkama saanud,” rääkis ta. “Eestlaste südames peitub ajatu tava, mis resoneerub maa rütmiga ning kehastab meie jätkusuutlikkust ja pärandi olemust: meie kohalik traditsiooniline põllumajandus ja toidutootmine. Selle keskseks lõimeks on sajanditevanuse traditsiooniga seakasvatus – tava, mis on meie kultuuri põlvkondade kaupa põimitud. Sada aastat tagasi ühinesid edumeelsed seakasvatajad eesmärgiga tõstmaks Eestis toodetud kvaliteetne sealiha kuulsusesse kogu maailmas. Mis takistab meil täna seda tegemast?“
Meie maalilistes piirkondades asuvad viljakad mullad ja haritud põllud annavad tunnistust põllumeeste ja maa kestvast suhtest. Aastasadade jooksul kogutud teadmiste tulemuseks on rikkalik teraviljasaak, meie toidulauale ja väärtuslike tõuloomade kasvatamise aluseks, tootes nii piima kui ka lihatooteid, rõhutas ETSAÜ juht.
Rohkem koostööd
Hellenurme nentis, et viimase 100 aasta jooksul on Eesti seakasvatust kõvasti räsinud erinevad sündmused ja poliitilised tuuled.
“Viimasel ajal on koguni kuulda olnud arutlusi, kas peaks seakasvatusega otsad kokku tõmbama. Nagu me teame, odavat Euroopa sealiha saab Eestisse tuua küll. Siin on siiski agasid kõvasti rohkem kui üks,” ütles ta. “Esiteks, me teame, et Eesti sealiha on puhas liha. Eesti sealiha on kvaliteetne. Me teame, kus need sead on kasvanud ja kes neid on kasvatanud. Meie loomad elavad järjet paremates tingimustes, me kasutame vähem antibiootikume ja taimekasvatuses pestitsiide. Teiseks, hävitaksime terve sajandi pikkuse aretustöö vilja. See on nii paljude inimeste pühendunud ja mõtestatud töö. See on Eesti traditsioon! Ka tänapäeval on eesti seal tugev ekspordipotentsiaal, mis toimiks ainult kogu sektori ühisel soovil ja koostööl. Kolmandaks, kui räägime jätkusuutlikust majandamisest, siis kas tõesti on mõttekas Eesti teravili eksportida Araabia kaamelitele või Hispaaniasse ja seal kasvatatud sealiha vedada Eestisse tagasi? Lugegem kokku need kütusekilomeetrid, mis läbi põletatakse, kas me sellist rohepööret tahtsimegi? Ärgem unustagem, et toidu kasvatamise käigus tekib oskus elada loodusega harmoonias ja kokkuvõttes väheneb ka süsiniku jalajälg. Neljandaks, me ei saa üle ega ümber toidujulgeolekust, nagu elu näitab, ei ole täna mitte grammigi vähem aktuaalne kui sajand tagasi.”
Anu Hellenurme toonitas taaskord koostöö olulisust ning tahet kaasta ettevõtluse juurde teadus ja innovatsioon. “See, kuhu oleme Eestis oma sealiha kvaliteediga välja jõudnud, on hindamatu väärtusega. Jah, meie tähtsaim missioon on katta eestlaste toidulaud kodumaise toorainega ja hoida elus esivanemate pärandit, et laudast jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit. Meie toidulaua säilitamine ei ole ainult Eesti riigi kohustus, see on ka meie privileeg ja auasi. Nagu ütles seakasvatuse 100. aastapäeva konverentsil Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru: „Ühistegevus ei ole mitte ainult ühine äritegevus, vaid seda on alati kandnud ka aateline ja kultuuriline pool. Nii kui ühistegevus muutus natuke tugevamaks, hakkas see võtma vastutust kultuuri säilimise ja Eesti rahva eneseuhkuse eest. See on ehk ühistegevuse kõige suurem panus.”. Me peaksime ka täna just sellele ühistegevuse küljele rohkem mõtlema,” lausus Hellenurme.
Aretusühistu juht tõi välja ka kunstnik Anu Raua mõtte, kes on öelnud, et inimese kõige suurem väärtus on head mõtted. “Tahet, huvi ja usku! Meil tuleb leida lahendusi, mitte vabandusi. Vastandumine tuleb pöörata koostööks ja läbirääkimised tuleb viia uuele tasemele. Avatus, läbipaistvus, usaldusväärsus peavad saama meie eesmärgiks. Sügav kummardus kõigile, kes aastakümnete jooksul on hinge ja südamega meie toidulaua eest hoolt kandnud,” rääkis Hellenurme.
Ood ühtsusele, tööle ja meie kultuuripärandi säilitamisele
Anu Hellenurme ütles seminari avakõnes, et kõigile on teada, et siga on vastupidavuse, elujõu ja külluse sümboliks. “Meie traditsioonilises põllumajanduses on seakasvatus tunnistuseks meie sidemest maaga ja põlvkondade kaupa edasi antud sügavale juurdunud teadmistest. See on ood ühtsusele, tööle ja meie kultuuripärandi säilitamisele. Protsessi igast etapist, alates sigade kasvatamisest kohapeal kasvatatud söödaga kuni maitsvate toodete valmistamiseni, õhkub austust ja uhkust. Selle vaevarikka pingutuse kulminatsiooniks on mahlane ja õrn sealiha. Igas suutäies on maa ja ajaloo maitset, mille meie osavad tootjad ning töötlejad on asjatundlikult traditsioonilistesse toodetesse sulandanud. Süües sealiha, on see kui maitsereis, mis viib meid lihtsamasse ajastusse, mil toit oli enamat kui elatis – see oli sild põlvkondade vahel ja peegel, mis peegeldab meie ühiseid juuri,” toonitas Hellenurme.
ETSAÜ juht lisas, et tundkem aukartust oma kohaliku traditsioonilise põllumajanduse ees, mis on elav tunnistus kogukonna jõust ja teadmistest.