Mükotoksiinid on hallitusseente poolt tekitatud mürgid, mis esinevad peaaegu kõigis põllumajandussaadustes kogu maailmas. Tänaseks on teavitatud umbes 400 mükotoksiinist. Need ühendid esinevad looduslikes tingimustes nii söödas kui ka toidus. Mõned levinumad mükotoksiinid on: aflatoksiinid, trihhoteteenid, fumonisiinid, zearalenoon, ohratoksiin ja tungaltera alkaloidid. Mükotoksiine toodavad erinevad seenetüved ja iga tüvi võib toota rohkem kui ühte mükotoksiini.
Iga taime võib mõjutada rohkem kui üks seene liik, ning iga seen võib toota mitmeid mükotoksiine. Seetõttu on suur tõenäosus, et ühes sööda koostisosas esineb mitmeid erinevaid mükotoksiine. See omakorda suurendab mükotoksiinide vastastikuse mõju ja sünergistlike mõjude ilmnemise võimalusi, mis on kariloomade tervise ja produktiivsuse seisukohalt äärmiselt murettekitavad. Sünergistlik mõju avaldub siis, kui kahe mükotoksiini koosmõju, isegi madalal tasemel, on suurem kui iga toksiini mõju eraldi. Lihtsad aditiivsed mõjud võivad ilmneda ka siis, kui kahe mükotoksiini koosmõju on võrdne iga toksiini mõjuga eraldi.
Mükotoksiinid kujutavad endast aasta aastalt suuremat ohtu. Põhjuseid, miks nende levik ja oht on suurenenud on mitmeid. Mükotoksiinid on nähtamatud, maitsetud, keemiliselt stabiilsed ning vastupidavad temperatuurile ja säilitamisele. Need omadused muudavad nad vastupidavaks tavapärastele söödatootmisprotsessidele. Lühikese tarbimisahela puhul on mükotoksiinide risk madal, sest ladustamine toimub 1-2 kohas ja tavaliselt lühikest aega. Pika tarneahelaga toodete puhul on oht suurem, näiteks soja, mis tuleb Argentiinast. Transpordi käigus liigub toode väga erinevates keskkondades, mis võimaldab areneda väga suurel hulgal erinevatel hallitusseentel. Ka pikk hoiustamise aeg mõjutab toksiinide sisaldust.
Mükotoksiine tootvad seened võib jagada kahte rühma:
- Põldseened (nagu Fusarium sp. ) toodavad mükotoksiine tavaliselt põllul .
- Säilitusseened (nagu Aspergillus ja Penicillium sp. ) esinevad tavaliselt pärast saagikoristust
Eriti ekstreemsetes tingimustes, nagu ebatavaliselt kuumad või kuivad olud, võivad Aspergillus- ja Penicillium-liigid mõjutada põllukultuure nende kasvuperioodil. Teisalt võivad põldseened jätkata kasvu ning toota mükotoksiine transpordi ja ladustamise ajal. Mükotoksiinid tekitavad majanduslikku kahju kõigil toidu- ja söödatootmise tasanditel, kaasa arvatud põllu- ja loomakasvatuses, töötlemisel ning turustamisel. Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel võib umbes 50% maailma saagist olla mükotoksiinidega saastunu
MÜKOTOKSIINE TOOTVATE SEENTE JA MÜKOTOKSIINIDE PEAMISED KLASSID
AVASTAMATA MÜKTOKSIINID
Mükotoksiinid võivad ilmneda vaatamata negatiivsetele analüüsitulemustele kahel peamisel põhjusel. Esiteks asuvad need sageli nn “kuumades kohtades” (joonis 1), mistõttu võivad nad sõltuvalt proovivõtu protseduuridest jääda avastamata.
Teiseks võivad söödas esineda varjatud mükotoksiinid. Maskeeritud mükotoksiinid on spetsiifilise biokeemilise reaktsiooni tulemus, kus mükotoksiinid võivad seonduda teatud molekulidega, sealhulgas glükosiidide, glükuroniidide, rasvhapete estrite ja valkudega. Biokeemilise modifikatsiooni tõttu ei ole need maskeeritud mükotoksiinid tavapäraste analüütiliste meetoditega tuvastatavad. See tähendab, et tavaliste testimismeetodite kasutamisel võivad proovid ilmneda saastatuseta (või vähesel määral), samas kui tegelikkuses on olemas mükotoksiinide oht (3, 5, 16). Mükotoksiini-molekuli side võib looma seedetraktis katkeda, vabastades mükotoksiini (joonis 2)
Keskmise või kõrge mükotoksiinide sisaldusega söötade söötmine on majanduslikult kulukas, sest väheneb sööda väärindus ning söömus ja suurenevad ravikulud. Suur oht tekib siis kui on esindatud mitmed erinevad mükotoksiinid, kes täiendavad üksteise negatiivset mõju looma tervisele.
Mükotoksiinidega saastunud söötade puhul aitab Mycofix Plus 3.E, mis on ainuke mükotoksiini siduja Euroopas, millel on EFSA ( Euroopa Toiduohutusameti register) märgis www.anuait.ee/toode/mycofix-plus-3e-25-kg/
Mida parem ülevaade on sellest, mida söödame, seda täpsemalt ja efektiivsemalt saab reageerida tekkivatele probleemidele!