Ülemaailmne mükotoksiinide ülevaade jaanuarist märtsini
Mükotoksiine, nagu aflatoksiinid, trikotetseenid, deoksünivalenool ja zearalenoon, toodavad looduslikult seened, mis võivad põllul ja ladustamisel saastada söödatoorainet. Mükotoksiinide sattumisel looma organismi on suur hulk negatiivseid mõjusid, nagu paljunemishäired, seedehäired, kantserogeensus ja vähenenud jõudlus.
Alates 2004. aastast on DSM-firmenich jälginud mükotoksiinidega saastumist ülemaailmsetes söödavarudes. Igal aastal analüüsitakse tohutus koguses söödaproove, mis on kogutud üle kogu maailma. Need andmed avaldatakse iga-aastases ülemaailmses mükotoksiinide uuringus.
Kuni märtsini koguti ja analüüsiti 5383 proovi 64 riigist üle maailma.
Kõige rohkem on tuvastatud: Fusarium’i mükotoksiine desoksünivalenool, zearalenoon ja fumonisiinid. Mükotoksiinide levimine ja risk on piirkonniti erinev ning oli kõrgeim Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias ning Hiinas ja Taiwanis.
Alljärgnevates tabelites on ülevaade järgnevast:
- mükotoksiini levimine piirkonniti
- mükotoksiini globaalsed ja kohalikud riskitasemed
- mükotoksiinide riskitasemed liigiti
- Levimustasemete võrdlus 2023. aasta jaanuarist märtsini
- Täiendav info Spectrum 380® kohta, mis on kõige võimsam mükotoksiinide tuvastamise meetod, mida kasutatakse uurimisvahendina ja mida viidi läbi Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikoolis (BOKU)
- Ülevaade levinumate mükotoksiinide esinemisest, nende maskeeritud ja modifitseeritud vormidest ning esilekerkivatest mükotoksiinidest; põhineb tulemustel, mis on saadud Spectrum Top® 50 abil
TULEMUSTEGA SAAD TUTVUDA SIIN!