Vasikakasvatus on piimakarjakasvatuse alustala, sest see mõjutab oluliselt asendusmullikate toodangupotentsiaali ja eluiga. Käesolev artikkel koondab vasikakasvatuse põhilisi pidepunkte ja annab ülevaate, millisel määral võivad varajase piimaperioodi söödavalikud tulemust mõjutada

Vasikate piimaasenduspulbrite kvaliteet ja kasutamine

Täispiim või piimaasendaja?

Tulenevalt tänapäevases piimakarjakasvatuses levivast tavast valida piimalehmi piimatoodangu või -kuivainesisalduse (valk, rasv) alusel, on vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide tase piimas langenud. See võib kaasa tuua nende ainete defitsiidi sellistel vasikatel, keda joodetakse täispiimaga. Täispiimaasendaja kasutamine võimaldab selliseid defitsiite vältida ja kompenseerida, mistõttu on piimaasendaja kasutamine oluline tööriist vähendamaks puudushaiguste esinemist. Lisaks sellele ei sisalda täispiimaasendaja patogeene, antibiootikumijääke ega somaatilisi rakke, on püsiva ja tasakaalustatud rasva ja valgu sisaldusega ning võimaldab seda värskelt kokku segatuna õigel temperatuuri ja õigete vahemike tagant joota. Soolestiku tervise heas on võimalik piimapulbrite koostisesse lisada eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid, probiootikume ja muid spetsiaalseid koostisosi. Vastupidiselt lehmapiimale, mille koostis võib erinevate tegurite tõttu oluliselt kõikuda, on vasikate piimapulbri kasutamine efektiivse vasikakasvatuse puhul ilmselge valik.

Lehmapiima pastöriseerimine?

Lehmapiima pastöriseerimine vähendab patogeenide sisaldust, kuid ei tapa kõiki baktereid, samuti mitte kuumakindlaid bakteriaalseid toksiine. Pastöriseerimine ei vähenda ka antibiootikumijääkide sisaldust, mis teadaolevalt kahekordistavad vasikate kõhulahtisuse esinemise riski. Pärast pastöriseerimist hakkab piima jahtumise või taaskuumutamise ajal patogeenide arv jälle tõusma. Lisaks ei ole täpselt teada pastöriseerimise võimalik negatiivne mõju positiivselt toimivatele bioaktiivsetele ainetele.

Vasikate piimapulbrite olulised omadused

Vasikate piimapulbri kvaliteet sõltub ühelt poolt selle füüsilistest omadustest, näiteks lahustuvus, mis on seotud kasutatud toormaterjalidega ning teiselt poolt toitumuslikest omadustest, nagu näiteks seeduvus. Kõrgem proteiini ja rasva sisaldus ei ole ilmtingimata ja igasuguste erinevate farmitingimuste korral parem, kui nende madalam sisaldus. Vasikate piimapulbrites kasutatavad proteiiniallikad on erinevate töötlemisviiside tõttu üksteisest nii kvaliteedi kui ka seeduvuse poolest üsna erinevad. Suuremas osas koosnevad vasikate piimapulbrid piimast pärinevatest loomsetest komponentidest, milleks on sageli kooritud- või täispiima pulber, vadakupulber või nende segu.

Selleks, et kooritud piima- või täispiima pulbrist tooted vasika libedikus korralikult kalgenduksid ja korrektse eelseedimise tagaksid, tuleb tooraineid just selle omaduse osas põhjalikult kontrollida. Vadakupulber panustab samuti hästiseeduva loomse proteiini olemasolule vasikate piimaasendajas, kuid neid tuleb samuti lahustuvuse ja maitse osas kontrollida.  Teatud tingimustel ei ole mõnede taimsete valguallikate, nagu näiteks nisugluteeni, kasutamine hea kvaliteediga piimapulbrites samuti välistatud.  Kasutada saab aga ainult hästi seeduvatest allikatest pärinevate ja kindlaks tehtud aminohappelise koostisega tooraineid ning kasutamise eelduseks on kõrged nõuded tooraine kvaliteedile ja töötlemisviisidele, et välistada mitte-toitaineliste komponentide esinemist.

Vasikate piimapulbrites kasutatavad rasva allikad  peaksid olema tasakaalustatud seeduvuse, lahustuvuse ja rasvhappelise profiili osas ning töödeldud viisil, mis välistavad soovimatu saastumise ja meeldivuse probleemid. Kahjuks on praktikas iga varem mainitud kategooria raames saadaval nii hea kui ka halva kvaliteediga toormaterjale, mille omadusi ei ole võimalik kindlaks teha infolehe või sildil oleva kirjelduse alusel, kuigi kõiki neid võib piimapulbrite koostisosadena kasutada. Seetõttu ei saa vasikate piimapulbrite kvaliteeti hinnata üksnes sildil kirjeldatud toitainelise info võrdlemise abil (kõrge või madal rasva või proteiini sisaldus) või teatud ainete kasutamise või mitte kasutamise alusel (kooritud piima pulber vs vadakupulber, loomne vs taimne proteiin).

Lõpuks määrab vasikate piimapulbri kvaliteedi ära kõikide kasutatavate koostisosade põhjalik ja range valik ja kvaliteedikontroll, mis saab põhineda vaid varasema tootearenduse ning seeduvus- ja jõudluskatsete läbiviimise kogemusel.

Vasikate piimaasendajast piimajoogi valmistamine (vee kvaliteet, temperatuur, kontsentratsioon)

Vasikate piimapulbrijook koosneb pärast kokkusegamist 85% ulatuses veest, seega on vee allikas äärmiselt oluline. Kasutatud vesi mõjutab kokkusegatud joogi maitset (näiteks seoses rauasisalduse, pH ja/või orgaaniliste ainete saastega) ja bakteriaalset stabiilsust. Seetõttu tuleks farmi veeallikaid nii füüsilis-keemiliste kui ka bakterioloogiliste näitajate osas sageli kontrollida. Vasikate piimajoogi segamine peaks alati toimuma puhta ja värske veega, mis on eelistatavalt temperatuuril 45-50 °C, et tagada füüsiliselt hästisegunenud piimajook. Sõltuvalt piimapulbri lahustuvusest ja stabiilsusest võiks kontsentratsioon varieeruda vahemikus 125-150 g või rohkem ühe liitri segupiima kohta

Vasikate piimaasendajast valmistatud piimajoogi kasutamine (kogus, temperatuur, vahendid)

Olenemata sellest, kas kasutatakse lehmapiima või mingit tüüpi piimaasendajast valmistatud jooke, tuleks meeles pidada, et esimese 7-10 elupäeva jooksul võiks ühe jootmisega joodetav kogus mitte ületada 5% vasika kehakaalust. See väldib piima(joogi) sattumist varasest east tulenevalt limiteeritud mahutavusega libedikust vatsa. Vatsa sattuv piim häirib vatsa arengut ja vasika kasvu, sest häirib vatsa kohanemist jõu- ja koresööda seedimisega. Seda põhjustab vatsa sattunud piimas olevate valguliste koostisosade riknemine, mis võib vatsa arengut potentsiaalselt 2 nädala võrra aeglustada, langetades seeläbi esimese 10 nädala jooksul vasika päevast juurdekasvu kuni 200g päevas. Häiritud seedetegevusele võib viidata ka tüüpilise hallikasvalge (täispiima- või kooritud piima pulbrist joogi jootmisel) või halli (vadakupulbrist joogi jootmisel) rooja esinemine. See ei ole seotud piima või piimaasendaja kvaliteediga, vaid lihtsalt kuni 10 päeva vanuste vasikate füüsilise ülesöötmisega ühe söögikorra lõikes.

Jootmistemperatuur peaks olema 41 – 42 °C. Tungivalt soovitatav on kasutada tavalise ämbri või küna asemel lutiämbrit või lutipudelit. Luti imemine stimuleerib söögitorurefleksi (söögitoruvao sulgumist) ja aitab vältida piima sattumist libediku asemel vatsa. Samuti on vasikate joomise kiirus lutipudeli või lutiämbri kasutamisel aeglasem, võimaldades libedikul veidi enam venida ja veidike suuremat kogust mahutada. See annab natuke (kuid limiteeritult!) vabadust eelnevalt mainitud ühe jootmiskorra mahupiirangu osas esimesel 7-10 päeval. Arusaadavalt soovivad paljud farmerid juba 7-10 päeva vanuste vasikate puhul piimaasendajast tulenevat kasvupotentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Selles asemel, et tõsta selles faasis ühe jootmiskorra mahtu üle 5% vasika kehamassist, võiks tõsta jootmiskordade arvu kolmele korrale päevas või tõsta piimapulbrijoogi kontsentratsiooni üle 150g/l (kui kvaliteet seda lubab), piirates samal ajal ühel jootmiskorral pakutavat kogust.

Pärast 10 päeva möödumist võib piimaasendaja kogust vastavalt erinevatele söötmisskeemide järk-järgult tõstma hakata, reguleerides kogust vastavalt valitud piimaasendaja tüübile ja kontsentratsioonile. Alates hetkest, kui vasikas suudab tarbida päevas umbes ühe kilogrammi jõusööta (enamasti umbes 40-45 päeva vanusena), tuleks ühel jootmiskorral pakutavat piimajoogi kogust 2-3 nädala vältel järk-järgult vähendama hakata, et stimuleerida jõu- ja koresööda söömust. Täielik võõrutus on (vastavalt vatsa arengule) võimalik siis, kui vasikas suudab tarbida päevas umbes 1,8-2 kilogrammi jõusööta (enamasti umbes 60-70 päeva vanusena)

Kokkuvõte

Vasikakasvatuse tulemusi mõjutavad mitmed faktorid, millest üheks olulisemaks on kvaliteetne ja hästi kaalutletud piimaasendaja valik. Sellegipoolest sõltuvad isegi parima kvaliteediga piimaasenduspulbrite kasutamisel tulemused ka sobilikest kasutusviisidest ning hästi läbi mõeldud vasikakasvatuse korraldusest ja -protseduuridest.