(Taylor Leach)
Autor MAUREEN HANSON August 11, 2022 Dairyherd.com
Kogenud piimaveiste veterinaararsti, söötmisspetsialisti ja lehmamugavuse eksperdi dr Gordie Jonesi sõnul on palju lüpsilehmi, kellel on geneetiline ja füüsiline potentsiaal rohkem piima toota, kuid nad lihtsalt ei saa piisavalt süüa ajal, mil nad seda süüa tahavad.
Hiljutises väljaandes “Have you Herd”, Mis on Ameerika Veisepraktikute Assotsiatsiooni ametlik podcast, ütles Jones AABP tegevdirektorile Fred Gingrichile, et lehmad on programmeeritud sööma kõige rohkem esimesel hommikusel söödalavakülastusel.
“Veised on aeglaselt liikuvad saakloomad,” selgitas Jones. “Oma algses elupaigas, kui nad öösel välja läksid söödi nad ära . Niisiis, nad on loomulikult “krepuskulaarsed” loomad, mis tähendab, et nad eelistavad olla kõige aktiivsemad hämaras, koidikul ja hämarikus.
Järelikult on nende esimene söögikord pärast hommikust lüpsmist päeva kõige olulisem ja Jones usub, et see on aeg, mil paljud lehmad on alatoidetud.
“Kui sa töötad hommikul lehmade ümber ja näed nende ees söödalaval puhast poolringi, tähendab see, et nad ei ole saanud piisavalt süüa. Nad pole oma viimast suutäit võtnud, kuid nad ei saa seda teha, kas seetõttu, et nad ei jõua selleni, või pole seal lihtsalt piisavalt sööta.
Jones tsiteeris Florida ülikooli dr Jose Santose andmeid, mis näitavad korduvalt, et lehmad tahavad esimese hommikuse söötmise ajal kõige rohkem süüa – kuni 30-35% kogu päeva KA-st. “Me alatoiteme lehmi lüpsiplatsilt väljumisel üle kogu maailma,” kuulutas Jones.
See muudab hommikuse sööda kohaletoimetamise ja ettelükkamise kriitilisteks prioriteetideks. Jones soovitas esimesel söötmisel anda vähemalt 60% päeva kogu söödakogusest, tagamaks, et iga lehm saab esimesel söötmisel kõik, mida ta soovib. Isegi praeguste kõrgete söödakulude juures on praktika tema sõnul seda väärt.
“Tänaste söödahindade juures maksab kilo sööta umbes 24-30 senti,” märkis ta. “Kuid see viimane 0,25 kilo kuivainet annab umbes 1 kilogrammi piima, mis on praegu väärt umbes 49 senti. Nii et see viimane kilo sööta annab umbes 4:1 tagasi, kui me selle lehma sisse saame.”
Jones pakkus huvitavat mõõdikut, et hinnata, kas kari võimaldab lehmadele juurdepääsu nende eelistatud “viimastele suutäitele” või mitte. Ta ütles, et igas karjas peaks olema vähemalt 1–3 lehma, kes kahekordistavad karja keskmist toodangut. Niisiis, 40-kilogrammi keskmisega karjas oleks paar 80 kilogrammi toodanguga lehma; 50-kilose keskmisega karjas oleks vähemalt üks lehm, kes lüpsab 90 kilogrammi
“Kui ma vaatan karja kitsaskohti, siis kui neil ei ole seda käputäit lehmi, kes kahekordistavad keskmist, siis nad piiravad tarbimist ajal, mil lehmad tahavad kõige rohkem süüa,” soovitas ta. “Ja kui te näete lehmade ees betooni pärast sööda kohaletoimetamist hommikul ja enne keskpäeva, kaotab see talu viimaseid suutäisi ja piimatootmis potentsiaali.”