Anu Ait OÜ on Eesti kapitalil põhinev söödatootmisettevõte, mis on tõestanud oma suutlikkust viia edukalt ellu teaduspõhiseid projekte. Nii ei piirdu ka koostöö Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga vaid ühekordse projektiga, vaid on juba pikaajaline ja hõlmab mitut õppetooli ning uurimissuunda.
Nii näiteks uuritakse koos Eesti Maaülikooli ja Austria konsultatsioonifirmaga Centrurion kaitstud glükoosi mõju lehmade immuunsüsteemile ja piima produktsioonile, et arvestada seda uudse täiendsööda loomisel. Nii saaks maksimaalselt ära kasutada lehmade geneetilist tootmisvõimekust. Selleks analüüsitakse varasemalt kogutud vereproove ning jälgitakse katseloomi kuni järgmise poegimiseni. Eesmärk on katsetada kaitstud glükoosi mõju spetsiaalselt Eesti tingimustes aretatud geneetikale ja söötmisskeemidele.
”Esialgsed tulemused näitavad, et kaitstud glükoos võib parandada lehmade ainevahetust ja toetada immuunsus,” tõdes Priit Karis Eesti Maaülikoolist. Kui loomad on terved, väheneb antibiootikumide kasutus ja paraneb tiinestuvus. Ka piimatoodang suureneb. See kõik tähendab jätkusuutlikumat piimakarjakasvatust ja väiksemat keskkonnamõju. Anu Hellenurme rõhutas, et lõppkokkuvõttes on eesmärk tagada kvaliteetse ja tervisliku toidu tootmine, mis toetab rahva tervist ja tugevdab Eesti põllumajandussektorit.
Need mõlemad projektid on suurepärased näited sellest, kuidas teadus ja ettevõtlus saavad koos luua midagi tõeliselt uudset. Juba on kujunenud tugev koostöövõrgustik teadlastest ja ettevõtetest ning suurenenud Anu Aida kui ettevõtte nähtavus teadusmaailmas. Anu Ait ei taha olla teadusarendustegevuses kõrvaltvaataja, vaid aktiivne osaleja. ”Näeme ka sisemist muutust. Need uuringud on suurendanud töötajate uudishimu ja motiveerinud neid otsima uusi lahendusi loomade tervise hoidmiseks ning tootlikkuse parandamiseks. Koostööst sündinud uued teadmised ja rakendused toetavad nii ettevõtte kui ka kogu sektori arengut. Meile on tähtis, et oleme osalised eduloos ja suuna näitajad,” ütles Hellenurme.
Teadlaste jaoks tähendab koostöö ettevõttetega võimalust viia oma teadmised ja ideed praktikasse, kus laborikatsetest saab lõpuks praktiline lahendus
Andres Sats
Eesti Maaülikooli lektor
Lisaks sünnib koostööst praktikutega uusi ideid – üks uuring võib viia järgmiste teadmisteni, pakkudes ainest teadusartiklitele, konverentsiettekannetele ja tudengite lõputöödele.
Ülikooli koostöös ettevõtetega pole tulemuseks mitte ainult akadeemiline teadmine, vaid ka reaalne kasu ühiskonnale. Koostöö avab uusi võimalusi innovatsiooniks loomakasvatuses ja toidutootmises, aidates kaasa loomade tervise parandamisele ning pakkudes kvaliteetset ja jätkusuutlikku toitu meie toidulauale.
Samuti pakub see arendavaid võimalusi tudengitele – nad saavad osaleda praktilistes katsetes, analüüsida tulemusi ja panustada uute lahenduste väljatöötamisse. Kes teab, ehk sünnib just tudengite töö käigus järgmine suur läbimurre, mis muudab loomakasvatust ja toidutootmist veelgi tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks? Priit Karis Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetoolist kirjeldas, et tudengid kaasati Anu Aida teadusprojektidesse juba katsetöö tegemisel. „Kaks neist jätkavad nüüdseks oma õpinguid doktorantuuris. Lisaks sellele on ülikoolis valminud selle põhjal kaks
loomakasvatuse eriala magistritööd (mõlemad kaitsti hindele „A“), valmimas on kaks veterinaarmeditsiini lõputööd ja üks loomakasvatuse bakalaureuseastme lõputöö. Seega on nende teadusprojektidega toetatud paljude noorte arengut,“ rõõmustas ta.
Anu Hellenurme on sama meelt, et uue põlvkonna spetsialistide ja teadlaste kasvatamine on loomakasvatussektori jaoks väga oluline, et tagada valdkonna areng. Lisaks usub Hellenurme kindlalt sellesse, et teadusinnovatsioon on meeskonnatöö.
Anu Hellenurme
Anu Ait OÜ tegevjuht
Mis siis on eduka koostöö võti? See on nagu hea retsept – peab olema tasakaal teadlaste põhjalikkuse ja ettevõtjate praktilise lähenemise vahel. Kui mõlemad pooled mõistavad teineteise vajadusi ja jagavad ühist visiooni, sünnib sellest tõeliselt innovaatiline lahendus, mis muudab kogu sektorit.
„Teadus-arenduskoostöös on vaja paindlikkust ja valmisolekut kohandada tegevusi, et sobitada teaduslike uuringute vajadused igapäevase tööga. Koostöö mõistmine ja teaduse tulemuste kasutuselevõtt võivad võtta aega, kuid need on vajalikud muudatuste elluviimiseks,“ ütles Anu Hellenurme.
Eks vaja on ka usaldust ja avatud suhtlust, tõdevad mõlemad osapooled. „Teadlastel on ühed mured, ettevõtjatel teised. Kui koostöösoov on mõlemal olemas, siis leitakse ühine rada ja kui osapooled teineteist usaldavad, siis saab hõlpsasti üle ka probleemidest,“ sõnas Priit Karis.
Andres Sats ütles, et edukas teadus- ja ettevõtluskoostöö ei sünni juhuslikult. „See vajab usaldust, avatust ja ühist eesmärki. Teadlane ootab ettevõttelt ennekõike tuge – olgu selleks ligipääs andmetele, katsefarmi kasutamise võimalused või valmidus testida uusi lahendusi. Samas ootab teadlane ka pühendumist – et ettevõte ei keskenduks ainult kiiretele tulemusele, vaid väärtustaks teadust kui pikaajalist investeeringut,“ tõdes Andres Sats.
Kindlasti loovad sellised koostööprojektid suurepärase võimaluse üksteise maailmadest paremini aru saada. „Ülikooli üks suurtest eesmärkidest on innovatsiooni viimine ettevõtlusse. Teadlasel peab olema arusaamine ka ettevõtluse toimeloogikast. Mind noore teadlasena on teaduskoostööprojektid Anu Ait OÜ-ga tublisti arendanud, seda nii teadustöö tegemise oskuste kui ka sotsiaalsete oskuste poolest. Olen nüüd Eesti loomakasvatuse sektoris tegutsevate ettevõtjate seas ka tuntum, mis loob hea aluse edaspidiseks karjääriks,“ rääkis oma kogemustest Karis.
Ettevõtja teab oma kogemusest, et teaduskoostöö suurim väljakutse on tõhus ajaplaneerimine. Teadusuuringud võtavad aega, kuid ettevõtluses on sageli vaja kiireid ja praktilisi lahendusi. Teadusprojektide põhjalik ettevalmistus ja katseperioodid võivad olla aeganõudvad ja ei pruugi alati kattuda ettevõtte tavapärase töökorraldusega. Samuti võib juhtuda, et isegi head teadustulemused ei tundu kohe usutavad. ”Muutuste juhtimine on alati keeruline ja inimesed on harjunud tegutsema seniste praktikate järgi, isegi kui nad soovivad arengut. Tulevikus võtaksime sellistes projektides rohkem aega muutuste juurutamiseks, kaasates tootjaid ja töötajaid juba varajases etapis, et nad saaksid protsessiga paremini kohaneda,” tõdes Anu Hellenurme. Lisaks tõi ta välja, et veelgi rohkem peaks panustama teadustulemuste kommunikeerimisele ja praktikas rakendamisele, et muuta uuendused tootjatele arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks.
Ka Toomas Orro Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetoolist tõdes, et ükski suur asi ei sünni takistusteta. „Teaduse ja ettevõtluse koostöös võib vahel tekkida erinevaid ootusi – teadlased tahavad minna süvitsi ja leida kõige täpsemad vastused, samas kui ettevõte ootab kiireid ja praktilisi lahendusi. Teine väljakutse on rahastus – teadusprojektid sõltuvad sageli toetustest, mis võivad olla ajaliselt piiratud,“ kirjeldas Toomas Orro.
Kuidas aga sellistest probleemidest üle saada? Kõige olulisem on avatud suhtlus. Kui mõlemad pooled räägivad ausalt oma ootustest ja piirangutest, saab leida lahendusi, mis toimivad. Samuti aitab see, kui teadustulemusi testitakse järk-järgult, mitte ainult projekti lõpus – nii on ettevõttel võimalik näha vahetuid tulemusi ja teadlased saavad oma uuringuid kohandada vastavalt vajadusele
Karis tõi näite, et ta ise on nende projektide käigus mõelnud tavalisest rohkem teaduseetikast. „Näiteks olen vähemalt püüdnud ennast distantseerinud müügitööst. Samas on eetilised küsimused tähtsad igasuguse koostöö puhul, need tuleb lihtsalt endale läbi mõtestada ja vajadusel küsida nõu, siis saab piiripealseid olukordi ennetada ja vältida. Seega ma ei näe, et koostöö tegemisel oleks varjukülgi,“ sõnas teadlane ja lisas, et söötmisteaduse õppetool on alati valmis ettevõtjatega koostööd tegema.
Anu Hellenurme soovitab ka teistel ettevõtetel teha ülikoolide ja teadlastega koostööd. ”Teaduskoostöö aitab ettevõtetel leida uusi lahendusi, suurendada konkurentsivõimet ja avastada seni märkamata võimalusi. Samuti loob see usaldust, mis on innovatsiooni aluseks. Just avatud suhtlus ja hea koostöö aitavad muuta teadustöö praktiliselt rakendatavaks ning viia uued teadmised tootjateni,” võttis Hellenurme hea koostöö võtmetegurid kokku.
Teadus ei ole kunagi valmis – iga vastus toob kaasa uusi küsimusi. Teadlased otsivad pidevalt võimalusi teha koostööd ettevõtetega, kes on avatud innovatsioonile ja tahavad leida paremaid lahendusi loomakasvatuses, veterinaarias ja toidutootmises. Olgu selleks uued söödalisandid, loomade tervise parandamise meetodid või jätkusuutlikumad tootmisviisid. Kui on huvi, kuidas teadus saab aidata põllumajandust, loomakasvatust ja keskkonda, siis on peamine soovitus võtta lihtsalt teadlastega ühendust, tulla kohale ja rääkida. Järgmine suur avastus võib sündida just sinu ideest.
Loe lähemalt Anu Aida tegevusest ja koostööprojektidest: https://www.anuait.ee/projektidlink opens in new page
Vaata lisa videost: IG söödalisand põrsaste kasvu ja tervise toetamiseks
Lisainfo:
toiduteaduse nimetatud lektor
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
