Täname kõiki, kes külastasid meid EPA 2019 messil!

Esimene EPA 2019 mess on lõppenud. Täname kõiki, kes said võimaluse külastada Anu Aida messiboksi ja eriline tänu nendele kiirematele, kes osalesid meie messi raames toimunud seminaril.

Messil said kokku tuhanded põllumajandus- ja maamajandussektori inimesed, kes said jagada omavahel infot, meelt lahutada ja luua uusi suhteid koostööpartneritega.

Asetasime sel aastal rõhu antibiootikumide kasutamisele loomakasvatuses ja pakkusime omalt poolt välja alternatiivi antibiootikumidele – täisväärtuslik sööt, millega toetada looma tervist juba alates esimestest elukuudest, et ravivajadus oleks minimaalne. Korraldasime ka seminari, kus Eesti Maaülikooli katsefarmi juhataja, loomaarst Birgit Aasmäe rääkis antibiootikumide vastutustundlikust kasutamisest.

Eesti Põllumajanduse Aastanäitus toimus esimest korda

Eesti Rahva Muuseumis toimunud mess EPA2019 tõi kokku ligikaudu 2700 põllumajanduse ja maamajanduse sektori ettevõtjat – üle 600 eksponentide esindaja ja esineja ning umbes 2100 külastajat. Kahepäevase programmi raames toimus 52 seminari ja 3 suuremat konverentsi, millel osales kokku ligikaudu 1300 inimest.

Aastanäitusel olid esindatud juhtivad tootjad sektori kõikidest valdkondadest: masinatootjad, väetise- ja taimekaitsetootjad, veterinaaria- ja söödatootjad, kütusefirmad, pangad, autofirmad, toidutootjad ja paljud teised. Lisaks Eesti lektoritele esinesid ka asjatundjad Euroopast. Messi raames toimusid mitmed rahvusvahelised põllumajandussektori tippkohtumised ja näituse esimese päeva nael oli lõikuspidu, kus tunnustati parimaid ning esitleti tõuloomi ja moodsat põllumajandustehnikat.

Ettevõtete kohtumispaik

EPA2019 andis võimaluse omavaheliste suhete loomiseks ja värskendamiseks sektoris toimetavatele ettevõtetele. Kohale tulid need, kes toodavad uut ja põnevat, ning ka meie saime huvitavaid söödatoorme pakkumisi.

Oleme tänulikud, et saime esitleda oma terviklikku kontseptsiooni loomade antibiootikumivabaks kasvatuseks. Ning kõigile, kes veel ei olnud kindlad, kas loomi on võimalik antibiootikumivabalt kasvatada, saime enesekindlalt öelda, et teeme seda juba täna. Eriti positiivset tagasisidet saime põllumajanduslindudele mõeldud söötadele, mis hoiavad kanade tervist ja parandavad munevust. Meie tarkade toodetega on võimalik hoida looma immuunsüsteemi ja seedesüsteemi ning seeläbi tervist toetada.

Terved loomad ei vaja antibiootikume

Näituse üks kõige kaalukamaid hetki meie jaoks oli seminar, kuhu kutsusime rääkima Eesti Maaülikooli katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe. Seminari rõhk oli suunatud antimikroobse resistentsuse (AMR) tekkepõhjustele ning sellele, mida iga tarneahela osa saaks omalt poolt teha, et antibiootikumid oleksid ravivahendina efektiivsed ka meie laste ja lastelaste kasutuses.

Oluline osa sellest on muuta antibiootikumide kasutamise halbu harjumusi. „Antibiootikume saab kasutada ainult bakternakkuste raviks. Antibiootikumid ei mõjuta viiruseid, samuti pole antibiootikumist mingit abi, kui ühtegi haigustekitajat organismis ei ole, vaid haigus on põhjustatud näiteks hoopis söötmisvigadest. Antibiootikumid ei toimi ka parasiitide nakkuse korral.

On oluline teada, et pärast iga antibiootikumiravi jääb alles väike hulk haigustekitajaid, kes on kasutatud antibiootikumi suhtes resistentsed. Ravi tulemusena hävib enamik haigust põhjustanud baktereid, väike hulk n-ö elab ravi üle, säilitab endas info, kuidas antibiootikumirünnakus ellu jääda, ning edaspidi annab selle info järgmisele põlvkonnale ja/või teistele bakteritele edasi. Mida sagedamini ja mida rohkem erinevaid ja laiema spektriga antibiootikume kasutame, seda laiemat resistentsuse fooni kujundame ning seda keerulisem on järgmisi bakterhaigusi ravida.

Ainuüksi Euroopas sureb mikroobide resistentsuse tõttu igal aastal 25 000 inimest ning infektsioonide raviks kulub umbes 2,5 miljonit täiendavat ravipäeva.

Peaksime võtma eesmärgiks mõnede antibiootikumirühmade kasutamise vähendamise, näiteks kolmanda-neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, polümüksiinid, fluorokinoloonid. Need antibiootikumid on väga olulised humaanmeditsiinis, sest nendega kujundame resistentsuse veterinaarias. Lõppkokkuvõttes see nö maksab kätte meile endile, sest meil ei ole enam ühel hetkel haiglas antibiootikume, millega väga raskeid infektsioone ravida,” selgitas Eesti Maaülikooli doktorant, mag (vet-med), Birgit Aasmäe.

Antibiootikumide väärkasutamise vähendamise aluseks on kõikide osapoolte ühesugune arusaam ja kokkulepe ehk tarneahela põhine koostöö. Kogu põllumajandussektor on ühes tarneahelas – olenemata sellest, kas toit tuleb meie lauale karjamaalt või laudast, oleme lõpuks meie ise need, kes seda söövad. Mööda ei saa vaadata ka farm management põhimõtetest. Terved loomad saavad kasvada ainult siis, kui lisaks kvaliteetsele söödabaasile on tagatud ka head elamistingimused.

Et saada kiire ülevaade, kuidas loomakasvatuses veterinaarravimeid kasutatakse, soovitame tutvuda Marju Sammuli ettekandega Ravimiameti ravimiohutuse osakonna statisika büroost SIIN.

Tutvu ka Anu Aida ja Biomini teadlaste koostöös valminud söödakontseptsioonidega ning loe antibiootikumivabast loomakasvatusest lähemalt SIIN.

Suur tänu kõigile EPA2019 külalistele!

Täname kõiki, kes leidsid võimaluse meid külastada, ja eriliselt hea meel oli näha seminaril noori spetsialiste, kes suhtuvad loomakasvatusse vastutustundlikult. Mida rohkem me teame, seda rohkem tuleb meil võtta vastutust elu enda eest. Kohtumiseni järgmistel sündmustel!

Soovid rohkem infot? Kirjuta meile!

Sõnum

Anu Hellenurme

tegevjuht

anu@anuait.ee
+372 501 0842

OÜ Anu Ait
Betooni2a,Tartu 51014
Reg. NR. 10566843

Kirjuta meile
Privacy Policy