Loomakasvataja, kas hoolid oma pere tervisest?

80 protsenti kogu maailma antibiootikumidest kasutatakse põllumajanduses. Paraku aga mitte haiguste raviks, vaid ennekõike halbade elutingimuste kompenseerimiseks haiguste ennetajana ja kasvustimulaatorina. Lõpptarbija on murest järjest teadlikum – viimastel aastatel üleilmselt tehtud küsitluste kohaselt soovib suurem osa tarbijaid poelettide toiduvalikust leida nii antibiootikumivaba liha kui ka teisi loomseid produkte.

Antimikroobne resistentsus (AMR) on suur probleem, mis toob peagi kaasa kriisi tervisehoius. Visad bakterid, mis antibiootikumidega ravile ei allu, tekivad kiiremini, kui valmivad uued antibiootikumid nende raviks.

Antibiootikumid peaksid olema kasutuses vaid hädaabinõuna

 Kõige suurem mure antibiootikumide kasutamises on nende kasutamine haiguste ennetajana halbade elutingimuste kompenseerimiseks ning kasvu stimulaatorina. Kui loom vajab tõesti ravi, siis nii nagu inimese puhul, on ravi vajalik. Kuid põhirõhk peaks olema ennetusel ja looma heaolu igakülgsel tagamisel, mis viiks haigestumised miinimumini. Olulisemad antibiootikumide väärkasutamist soodustavad põhjused täna on:

• Antibiootikumide toime söödalisandina on varjatud kasvustimulaator
• Hulgimüügifirmade agressiivsed müügitaktikad, boonussüsteemid ja reklaamid muudavad ravimid loomaomanikele kättesaadavaks ja atraktiivseks
• Loomade eksportijad ja vahendajad avaldavad survet kasutamaks ravimeid haiguste ennetamise eesmärgil
• Intensiivsed tootmisviisid suurendavad vajadust loomade rühmaraviks
• Puuduvad süsteemsed karjatervise programmid, mis motiveeriks loomapidajaid nakkushaigusi ennetama
• Loomaarstide teadlikkus antimikroobsest resistentsusest on üldiselt madal.

“Anu Ait soovib tulevikku, kus antibiootikumid on haiguste raviks efektiivsed ka meie laste ja lastelaste käsutuses”

Nii Euroopa Toiduohutusameti (EFSA), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kui ka mitmete teiste organisatsioonide hinnangul pärineb umbes 70% inimeste nakkushaigustest loomadelt.

Seni loomakasvatuses tavapärase antibiootikumide väärkasutamise tõttu muutuvad inimestele ohtlikud bakterid resistentseteks ja ei allu enam antibiootikumidega ravile. Euroopa Liidu hinnangul sureb igal aastal ligi 25 000 inimest just resistentsete bakterite tõttu.

Antibiootikumivaba loomakasvatuse aluseks on loomade heaolu eest hoolitsemine. Kombinatsioon headest elutingimustest, täisväärtuslikust söödast ja asjatundlikust hoolest võimaldab saavutada väga häid tulemusi loomakasvatuses, nii et ravimeid kasutatakse ainult haiguste vastu võitlemiseks.

Looma tervise toetamine seab loomakasvatajale kõrged nõudmised. Arvestades loomakasvatuses ja tarbijate käitumises kujunenud uusi arusaamu, on looma tervise toetamisest kasu juba praegu ja tulevikus.

• Tulusam loomapidamine – piimakarja puhul on kasutegur looma pikem karjas püsimise aeg, lihatootjad saavad kasu paremast liha kvaliteedist ja kiiremast karja taastootmisest
• Madalamad ravikulud – ravimid on kallid. Looma tervise hoidmine on lõppkokkuvõttes soodsam ja kasumlikum kui ravimine
• Kvaliteetsem toodang – kõrgema kvaliteediga toodang ja võimalus kasutada antibiootikumivabadust eelisena nii müügis kui ka ekspordis
• Rahulolevam klient – arvestades trende tarbijate käitumises, võidavad need tootjad, kes suudavad tagada kliendile tervelt loomalt saadud kvaliteetse ja ohutu toidu

Looma esimene kaitseliin on täisväärtuslik ja tervislik sööt

Meie kontseptuaalsed lähenemised ja tasakaalustatud söödaretseptid aitavad hoolitseda loomade mitmekülgse söötmise eest. See tagab parema isu, jõudsama kosumise ja üleüldiselt parema tervise. Meie söödad sisaldavad teaduslikult välja töötatud komponente. Nende ülesanne on mükotoksiinide neutraliseerimine ja söömuse parandamine. Samuti toetavad need seedesüsteemi, maksa funktsioone ja loomade üldist immuunsust.Looma tervist hoides saame vähendada kasvatusprotsessis antibiootikumide kasutamist ning seeläbi nende sattumist meie toidulauale.Looma tervise toetamine ja vastupanuvõime tugevdamine söötmise abil algab looma sünniga. Seetõttu oleme välja töötanud söödakontseptsioonid alates esimesest eluperioodist, kui loom õpib sööma, kuni seedimise väljakujunemise ja seedesüsteemi töö stabiliseerumiseni.

Meie ja Biomini söödakontseptsioonid lähtuvad piimaveisefarmi üldisest kasumlikkusest – sellest, kuidas hoida looma kauem karjas, toetada paremat sigivust ja tõsta eluaja toodangut.

Pakume söödalahendusi, mis toetavad vasikate, mullikate ja piimakarja mitmekülgset arengut: suurendavad söömust, parandavad seeduvust, tugevdavad tervist, suurendavad piimatoodangut, parandavad piima kvaliteeti ja suurendavad karja taastootmist.

SEAD

Söödakontseptsioonid emistele, põrsastele, kesikutele ja nuumikutele keskenduvad kahele peamisele tegurile:

• suurema pesakonna saavutamisele ehk põrsaste arvukuse parandamisele emise kohta;
• põrsaste sünnikaalule, et saavutada minimaalne suremus, suurem söömus koos keskmise päevase juurdekasvu ja sööda väärindusega.

PÕLLUMAJANDUSLINNUD

Põllumajanduslindude intensiivse kasvu ja tootlikkuse toetamiseks oleme välja töötanud söödad, mis parandavad lindude immuunsust, muudavad seedimise efektiivsemaks ja suurendavad tootlikkust.

Anu Ait koostöös DSM teadlastega toodab loomasöötasid, mis aitavad tõsta loomade vastupanuvõimet seedetrakti tervise hoidmise abil. Biomini söödalahendused aitavad lõpetada antibiootikumide kasutamise loomakasvatuses kas osaliselt või täielikult, tõstes samal ajal kasumlikkust ning toetades looma tervist ja heaolu.

Vaata lähemalt: dsm-firmenich Meie söödad sisaldavad teaduslikult välja töötatud komponente, mille ülesanne on mükotoksiinide neutraliseerimine, söömuse parandamine ja seedesüsteemi toetamine põhisöödas leiduvate toitainete paremaks imendumiseks. Koos loomale tagatud hügieenitingimustega ja regulaarse tervisekontrolliga on võimalik taandada antibiootikumide roll loomakasvatuses rangelt raviotstarbeliseks. Koos DSM-i välja töötatud lisanditega ja söödakompleksidega looma erinevateks arenguetappideks tagame looma tervise.

Hüpe tervislikuma toitumise poole on toimunud ja teadlikkus aina kasvab – tarbijate soovid muutuvad

Kõrgendatud tähelepanu antibiootikumidele loomakasvatuses on viimastel aastatel toonud kaasa mitmesuguseid arenguid selles, kuidas riigid loomakasvatust reguleerivad ja kuidas tootjad oma toorainesse suhtuvad. Praegu on antibiootikumivaba loomakasvatuse keskmes tarbijate huvi. Esimesed loomakasvatajad on antibiootikumidest loobunud või loobumas. Näiteid edulugudest saab tuua nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Tallegg kasvatab kanu antibiootikumivabalt

Eesti ainus kodumaine linnulihatootja Tallegg on loonud süsteemi antibiootikumivabaks linnuliha tootmiseks. Nende pakenditelt võib leida märgised „Antibiootikumideta kasvatatud“. Lindude haigestumine on tänu headele elutingimustele viidud miinimumini, ravis eelistatakse alati looduslikke alternatiive ja antibiootikumiravi on neist viimane alternatiiv. Sellisel juhul kehtib lihale keeluaeg, mis tagab, et poelettidele jõudev liha on alati antibiootikumivaba.

Nopri 7-tärni nutilaudas toodetakse Eesti kõige puhtamat piima

Nopri talu on võtnud eesmärgiks Eesti puhtaima piima tootmise. Selle eelduseks loodi seitsme tärni nutilaut, et hoolitseda loomade igakülgse heaolu eest. Karjale on tagatud piiranguteta ligipääs söödale, puhta vee kättesaadavus igal ajal, korrektne valgustus, värske õhk ja jahutus, häirimata puhkuseaeg, liikumisvabadus ja liikumisruum ning asjatundlik hool. Kõik see aitab looma stressitaset madalal hoida, tervist parandada ja saavutada häid tulemusi ning kõrget kvaliteeti ravimite väärkasutuseta.

Rootsis keelati antibiootikumide ennetav kasutamine aastal 1986

Varane antibiootikumidest loobumine Rootsis on nad tänaseks viinud maailma loomakasvatajate esirinda – keskmiselt kasutab Rootsi loomakasvataja 1kg liha tootmiseks 13,6mg antibiootikume. Võrdluseks – Saksamaal on see arv 211mg, Itaalias 370mg ja Küprosel 408mg – ehk 30 korda rohkem.

Soome sigade sabad on terved

Saba on põrsaste heaolumõõdik: kitsastes tingimustes lähevad sead kergesti stressi ja selle tulemusena hakkavad nad üksteise sabasid näksima. Soomes on sigadel liikumiseks palju vaba ruumi – ligi 30% kui teistes EL-i riikide sigalates. Selle tulemusena esineb neil vähem stressi, on paremad elutingimused ja ka parem tervis – mis tähendab väiksemat vajadust antibiootikumide kasutamise järele.

Soome seakasvataja HKScan toodab sealiha antibiootikumivabalt

HKScan Soome otsustas aastal 2017 tulla vastu koduse ja eksportturu nõudmisele ning tuua turule täiesti antibiootikumivaba sealiha – sigade elutsükli jooksul ei anta neile kordagi antibiootikume. Antibiootikumivabale tootmisele üleminekut lihtsustas juba niigi madal ravimite kasutamine ning nende kasutamine on rangelt reguleeritud vaid diagnoositud haiguste raviks.

Uus-Meremaa loomakasvatuspoliitika

Uus-Meremaa on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 täielik antibiootikumivabadus loomakasvatuses. Selle on kaasa toonud antibiootikumide vaba kasutamine, mille tulemusena tekib järjest enam resistentseid baktereid, mis on ohtlikud nii loomadele kui ka inimestele.

Kiirtoiduketid valivad koostööpartneriteks antibiootikumivabad loomakasvatajad

USA kiirtoiduhiid Chipotle kasutab oma toitudes antibiootikumivaba sealiha, kanaliha ja veiseliha. McDonalds kasutab alates 2015. aastast antibiootikumivaba kanaliha ning 2019. aastal teatati, et loobutakse 85% ulatuses veiselihast, mis sisaldab meditsiinilisest seisukohast olulisi antibiootikume. Kuna just McDonalds on maailma üks suurimaid veiseliha ostjaid, avaldab see otsus otsest positiivset mõju ka globaalsele veiselihaturule. Teadlikkus on tõusuteel ja see tõstab ka klientide nõudmisi.

“Soovid liituda edumeelsete loomakasvatajatega, kes on antibiootikumivaba loomakasvatusega kasumlikkust tõstnud? Konsulteerime loomakasvatajaid meeleldi ja oleme igakülgseks abiks teekonnal antibiootikumivaba loomakasvatuseni.”

Võta meiega ühendust!