Kanade võtmisel tuleb kaa­luda, kas soovitakse tibusid, noorkanu või juba munevaid kanu. Tibudest noorkana kasvatamine võtab aega 4-5 kuud ning kui ei osteta ainult kanatibusid, osutuvad pooled võetud tibudest tavaliselt kuk­kedeks. Liialt palju kukkesid pidada ei ole mõttekas,  kipub kismaks ja ka kanadel on rohkem stressi. Ka ei ole kanal munemiseks kukke vaja. Iga kuke kohta peaks olema 10-15 kana.

Kuked on vajalikud eel­kõige kanade meeleolu tõst­miseks, kuid nad ka kaitsevad ja hoolitsevad oma kanakarja eest. Ilma kuketa kanamuna­dest tibusid ei saa.

Lisaks tuleks läbi mõelda, kas tahetakse munakanu, liha-kanu või ilukanu. Munakanad vajavad kvaliteetset toitu; li­hakanad (broilerid) kasvavad kiiresti, söövad palju ja tuleb 1-2-kuuselt (pigem ikka 2-kuu-selt) juba realiseerida; ilukanad aga on pigem silmailuks ja munevad vähem. Samas on neil tihtipeale haudeinstinkt paremini välja arenenud kui munakanadel.

Kanu võttes tuleb arvesse võtta ka lindude söödavajadus, sest olgem ausad – mõttetera, et kana muneb nokast, peab iga­tepidi paika. Suvel kanu õues vabalt pidades saab kahtlema­ta odavamalt läbi, kuna kana leiab ise endale meelepärast. Siiski päris söödata hakkama ei saa ning paar korda päevas tuleb kindlasti teri ette visata. Talvel, kui kanad on enamasti siseruumides, on hea alterna­tiiv munakana täistoit, kus kõik munemiseks vajalik sees. Jõusöödaga munevad kanad kindlasti ka talvel (kui nad just väga vanad ei ole). Kui jõusööta ei anna, siis tuleb kindlasti lisaks teradele juur­de anda ka kanade mineraalset täiendsööta. Talvisel ajal ai­nult terasid andes jääb kanal varsti mineraalainetest puudu ja ta lõpetab munemise. https://pood.anuait.ee/toode/kanamin-oko/

Tibud, noorkanad ja mune­vad kanad vajavad erisugust toitu. Tibusid peaks kuni ka­hekuuseks saamiseni toitma spetsiaalse tibutoiduga, seal on tibude kasvamiseks kõik vajalikud toitained olemas ja tibud saavad kasvamiseks hea stardi. Kodus vanamoodsalt tangude, muna ja kohupiima sissesöötmine ei pruugi anda soovitud tulemust. Tibudele mõeldud toit sisaldab rohkem kasvamiseks vajalikku valku.

https://pood.anuait.ee/toode/munakanatibude-segasoot/

Noorlinnutoit on tibu- ja munakana toidu vahepealne, seal on vähem valku ja mitte veel nii palju kaltsiumi kui muneval kanal vaja läheb. Kuskil 4,5-5-kuuselt tuleks üle minna munakanasöödale. Munevatel kanadel on pidevalt kaltsiumi vaja. Kanadele sobib anda kuivatatud ja peenesta­tud munakoori, lubjakivisõmerikku, kuid kõige parem kaltsiumiallikas on purusta­tud merekarbid rannast.

https://pood.anuait.ee/toode/noorkanade-segasoot/

https://pood.anuait.ee/toode/kanade-segasoot/

https://pood.anuait.ee/toode/lubjakivi-somerik/

Lisaks kaltsiumile vajavad kanad ka teisi mineraale, mistõttu ainult viljaga toi­tes tuleks vähemalt talvel kanadele mineraale juurde anda. Jõusööta andes ei ole lisamineraale vaja, sest kana­de täistoidus on kõik olemas. Kui aga jõusöödaga ei toida ja soovitakse ka talvel mune saa­da, tuleks juurde anda kanade mineraalset täiendsööta.

https://www.anuait.ee/tooted/nokakivi-8-kg/

Kanad vajavad ka väikeseid kive seedimise hõlbustami­seks. Lihasmaos olevad kivid aitavad terasid peenestada.

Teraviljadest sobivad ka­nadele kõige paremini nisu ja oder, talvel on hea anda purustatud maisi, mis teeb munakollase kollasemaks, aga seda on tavaliselt raske kätte saada. Puhastamata kaera võib anda väiksemates kogustes, kuna on liialt kiudainerikas ja võib takistada teiste toitainete omastamist.

Kanadele meeldivad loom­sed valgud, enamasti leiavad nad ise ussid ja putukad üles, vahel lähevad ka konnad ja hiired söögiks, kuid neile võib aeg-ajalt lisaks kala pakkuda. Kalaga ei tasu liialdada, muidu võib muna kalamaitse juurde võtta.

Lisaks söövad kanad kõik­võimalikku muud toitu, mis on majapidamisest üle jäänud – keedetud kartulikoored ja porgandikoored, kurgi, kapsa, õuna ja kõrvitsa jäägid jne. Inglismaal on kombeks paari kana aias jäätmekäitlejana pidada. Väga hapud ja liialt soolased söögid kanale ei sobi. Võib anda aurutatud kartulit, segatuna söödajahu ja veega. Samas ei tasu kartuliga liial­dada, sest peale süsivesikute ta sealt palju muud vajalikku muna moodustamiseks ei saa. Lisaks võib kana rasva minna ja juba rasvunud kana ei mune ega hakkagi munele.

Soojal ajal leiavad vaba­pidamisel olevad kanad enda jaoks palju mitmekesist toitu, talvisel ajal võiks neile ka jõu­sööta anda, mis mitmekesist toitu asendaks. Samuti võib neile ette anda kuivatatud noortest nõgestest vihtasid. Hea meelega söövad nad kap­sast ja kõrvitsat, mis tihtipeale kipub majapidamisest kom­posti rändama. Viire kasvatab spetsiaalselt kanadele talveks kõrvitsaid, sest need teevad talvel munakollase ilusti kol­laseks.

Kanadel meeldib enda puhastamiseks võtta nii-öelda liivavanne. Kanu taluhoovis päris vabalt pidades on ohus kõik lillepeenrad ja aiamaa, seal suudavad linnud lühikese ajaga paraja pahanduse kokku keerata.

Alati peab kanadel olemas olema puhas vesi. Enne jook kui söök. Vee ja sööda andmi­seks sobivad hästi sööturid ja jooturid, kust tuleb uut vett või sööki pidevalt peale. Talvel ei tohiks vesi ära külmuda.

Kui kasvatad ise tibust noorkanu, siis on parem, kui kanad ei hakka liialt vara munele. On hea, kui nii kana kui ka tema munemisorganid saavad korralikult täiskasva­nuks. Kõige optimaalsem aeg munele hakata on 4,5-5-kuu-selt. Liiga vara munele hakates jäävad munad väikeseks, sest kana ja tema suguorganid pole jõudnud välja areneda. Mune­mise edasilükkamiseks tuleks kanadele võimaldada vähem valgust, suvistele tibudele on ideaalne sügisene loomulik valguspäeva lühenemine. Kui soovid, et noorlind hakkab munema, pane sügisõhtutel linnumajas lisavalgus põlema ja ette munakana täistoit.

Kanad munevad kõige rohkem esimesel munemis­aastal, 12-14 kuud järjest, seejärel tuleb neil sulgimine, mis võib kesta kuid, enne kui kanad uuesti munele hakka­vad. Suurtes kanafarmides peetaksegi kanu vaid üks munemisperiood, pärast seda kanad hukatakse või müüakse elanikkonnale aasta munenud kanadena maha. Üldiselt sund-sulgimist siiski ei rakendata.

Kana pesas võiksid olla mõned pesamunad – golfipallid või laste üllatusmunad. Kanale meeldib munele minna pessa, kus on juba mõni muna olemas. Pesakaste võiks olla üks 7 kana kohta.

Talvisel ajal peaksid kanad olema soojustatud ruumis, kus 12-14 h päevas on tagatud valgus. Ruumis peaksid olema õrred ja pesakastid. Tempera­tuur võiks olla plusskraadide juures, et kanade harjad ja jalad ära ei kulmuks. (Külmakindlatel kanatõugudel on näiteks harjad väikesed ning jalad karvased.)

Kanad võivad ka talvel kuni 10-kraadise külmaga olla huvitatud õue minemisest. Selle hõlbustamiseks võib ka­nadele lumele puistata põhku, et neil oleks soojem lume peal liikuda.

Soojal ajal vajavad ka vabapidamisel olevad kanad päevasel ajal tuulevaikset ning vihmakindlat kohta, kuhu varju minna.

Ööseks peaks kanad kind­lasti kinni panema. Lisaks rebastele ohustavad kanu veel tuhkrud ja kanakullid. Rebas­te eest kaitseks võib kasutada karjakoeri, kui need suudavad kanadega rahumeelselt suhel­da. (Paraku ei ole kanade ja koerte omavahel harjutamine lihtne!)

Kukk hoiatab kulli eest, aga rebase vastu ta ei saa. Öine kanakorter peaks olema ka tuhkrukindel. Kui tuhkur sisse pääseb, ei ole vahet, kas kanalas on 5 või 30 lindu. Kõik hukkuvad. Kanakullide peletamiseks võib puude külge kinnitada helkivaid CD-plaate.